Säravamaid tähti eesti luules
Selle õppeaasta novembrist alates on igal kuul lugemissaalis stend – Säravamaid tähti eesti luules. Kuna novembris möödus 110 aastat luuletaja Betti Alveri sünnist, siis sellekuine seinaleht oli pühendatud temale. Kooliraadios luges Alveri luuletuse „Vana teater“ 9. klassi õpilane Marii Prii.
Detsembris tähistame eesti luule alusepanija Lydia Koidula sünniaastapäeva (1843-1886), sellepärast on lugemissaalis stend tema elust ja loomingust. Koidula on tuntud eelkõige isamaalaulikuna. Tema sõnadele kirjutatud tuntumad laulud on eesti laulupidude lõpulaul „Mu isamaa on minu arm“, „Emasüda“, „Meil aiaäärne tänavas“. Kooliraadios kuulasime tema viisistatud luuletust „Eesti muld ja eesti süda“ ansambli Ruja esituses.
Jaanuari pühendame Anna Haavale (1864 – 1957), veebruari Juhan Liivile ( 1864 - 1913). Märtsis tutvustame Marie Underit (1883 – 1980), aprillis Artur Alliksaart (1923 – 1966) ja mais Juhan Viidingut (1948 – 1995).
Kõik need luuletajad, lisaks veel Hando Runnel, pääsesid rahvaküsitluse tulemusena 20. sajandi 100 suurkuju hulka.
Raamatukoguhoidja Viivi Vunk