TunniplaanUudiskirjandus 26.02.2009
1.Õppiv kool. Atlex, 2009
Peter M. Senge Nelda Cambron-McCabe Timothy Lucas Bryan Smith Bryan Smith
Kogu maailmas tunnustust võitnud kooliuuendusliikumise eest võitlev autorite kollektiiv eesotsas Peter Senge’iga panid “Õppiva kooli” kokku aastal 2000, viimane kordustrükk ilmus aastal 2007.
2. Rogers Bill. Taasleitud käitumine.
Raamat kannab endas olulist sõnumit nii laste probleemse käitumise mõistmisel kui neile sobiva käitumise õpetamisel. "Taasleitud käitumine" võiks kuuluda iga õpetaja, koolipsühholoogi ja sotsiaalpedagoogi raamaturiiulisse, samuti pakub see huvitavat ja kasulikku ka lastevanematele.
3. Abiks õpetajale. Mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud. Ilo, 2009.
Raamatus on lastele arusaadavad ja jõukohased mõistatused, vanasõnad ja kõnekäänud, mis katavad vastavalt õppekavale õppeaasta jooksul läbivõetava materjali. Mõistatused puudutavad otseselt käsitletavat teemat, aidates ilmestada ja täiendada tegevusi. Iga teema juurde on võimalik leida raamatu lõpuosast vanasõnu ja kõnekäände, mida on hea kasutada tekkinud situatsioonide iseloomustamiseks ja lahendamisteede otsimiseks.
4. Terve hääl. Hääleravi ABC. Medicina, 2008.
Silmad on hinge peegel, hääles kõlab hing. Inimene kasutab häält, räägib ja laulab, teadvustamata endale hääle olemust. Raamatu eesmärk on juhendada ja tiivustada nii töös kui eraelus häält kasutavaid inimesi hoidma hääleelundkonda ja ennetama hääleprobleeme. Hääleprobleemide käes vaevlejaile pakutakse võimalusi, mis aitavad rääkimist kergendada. Hääle tundmine, lihtsad hooldamisvõtted ja regulaarne harjutamine leevendavad probleemidest tingitud vaimset pinget.
Raamatu abil võib saada hääle kõne- ja lauluvormi või õppida mingilgi määral oma häält valitsema. Nimetan selles raamatus olevaid harjutusi retseptideks, kuna nende regulaarne kasutamine on sama oluline kui arsti poolt määratud retseptiravimite võtmine.
5. A & O taskuteatmik. Maailma maad. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2008.
Teatmikus on värsked andmed maailma 196 riigi kohta. Igal riigil on oma lehekülg, kus on ka selle riigi lipp, vapp ja asendiplaan. Lühikeses ülevaatlikus osas on riigi täielik eesti- ja omakeelne nimetus, piiride pikkus ning riigi kujunemise lugu. Arvandmetest on pindala ning rahvaarvu ja teiste rahvastikuga seotud näitajate kõrval kirjaoskajate osatähtsus ja sisemajanduse kogutoodangu näitaja. Iseenesestki mõista leiab raamatust riigi pealinna ja haldusjaotuse nimetused. Huvipakkuvad on rahvussümbolid ja rahvuspüha. Veel saab raamatust teada kõigi riikide riigipea ja valitsusjuhi nime, riigi korra, -keeled ja -tähised, samuti rahaühiku ja telefonikoodi. Veel mitmeid näitajaid on iga riigi juures ja raamatu lõpus olevates lisades.
6. Johnny Ball. Aruta arvu. Koolibri, 2007.
Matemaatika ei tegele üksnes arvude ja arvutamisega. Raamatus „Aruta arvu” avaneb lugejale fantastiline imemaailm, mis üllatab nii sind ennast kui ka sinu sõpru. Siit võib leida mõistatusi, maagilisi trikke, äraarvamismänge ning probleeme, millega on jännis olnud maailma kõige hiilgavamad matemaatikud. Autor on Inglismaal hästi tuntud matemaatika ja loodusteaduste populariseerija ning teaberohke reis koos temaga lõpmatusse ja kaugemalegi, labürintides ekslemine ja kalkulaatori ülekavaldamine pakub lugejale, noorele ja vanale, kindlasti nii huvi kui ka lõbu.
7. Eestimaa mõisad, lossid, kindlused. Fotoalbum.
Tekst Valdo Praost. Fotod: Valdo Praost, Toomas Tuul, Ain Avik, Melis Lokk, Malev Toom, Cristen Puust, Toomas Volmer, Kaido Hagen, Ivar Jõesaar, Lembit Michelson, Arne Ader, S. Stepashko, Aimur Kuuse
8.Eesti soorajad. Eesti on soode maa - meil on selleks soodne kliimavöönd. Soid tuleb endiselt juurde. Siia raamatusse on koondatud valik fotodega varustatud soid, kus on olemas matka- või õpperajad
9. Doris Kareva. Sõna on sõrm, mis osutab vaikuse väele. Audioraamat. Oma luuletusi loeb autor.
10. Ene Sepp. Medaljon. Noorsooromaan.
15-aastane Heidi elab igati hästi toimivas maailmas, kuni saab saatusliku sõnumi… Järgmisel hetkel avastab seni nii korralik ja sõnakuulelik tüdruk ennast purjuspäi peaaegu jõkke kukkumas. Ootamatu võõras muudab tema käekäiku veel rohkem ja enne, kui tüdruk arugi saab, on tal uued sõbrad, probleemid koolis, tülid emaga. Lõputud peod ja üha uued mured keeravad Heidi senise elu pea peale. Kas tal on lootust see jälle rööbastele sättida või saab temast vaid osa allakäinute statistikast?
11. Bert ja Heman Hunters.
Siin räägib teiega rokitäht Bert Ljung! Mul on rokkbänd, mille nimi on Heman Hunters ja me oleme megahead! Mängime tihti sama lugu ja kui meil õnne on, siis isegi samas helistikus. Siis kõlab see päris hästi. Mina olen laulja, bassimängija ja üldse kõige tähtsam bändis. Sest see olen mina, kes lood kirjutab.
12. Jaan Tangsoo. Mina ja minu pere.
Urrauh! Ma olen nii pisikene peni, et saan mõnel suuremal koeral kõhu alt läbi kõndida. Aga sellest pole midagi. Kõik koerad ei peagi suured olema. Mõned võivad ka pisikesed olla. Kasvõi selleks, et suured koerad väikesi vaadates aru saaksid, kui suured nad ikkagi on. Peale selle olen ma valget värvi ja hästi krässus karvadega. Ma olen kohe täitsa lumivalge, kui ma ennast just ära määrinud ei ole. Ainult kõrvadel, saba otsas ja seljal on natuke pruunikaid karvu. Veel on mul must ninaots ja roosa kõht. Aga kõige vahvamaks asjaks minu juures on mu nimi. Kutsa. Imelik on selle juures ainult, et ma ei saa aru, kustkohast kõik inimesed seda teavad. Isegi sellised, kes näevad mind esimest korda elus. Ometi on neil asi kohe selge. "Näe kui vahva Kutsa!" "Tere, Kutsa!" Kust nad mu nime teavad? Ülle Marksi illustratsioonidega vahva lasteraamat, mille peategelaseks autori neljajalgne sõber.
13. Andrus Kivirähk. Voldemar. Eesti Keele Sihtasutus, 2008 Raamat sisaldab näidendeid Sürrealistid; Voldemar; Üks udune päev; Uljas Neitsi; Keiserlik kokk; Ingel, ingel, vii mind taeva.
14. Hirm pole tähtis Ketlin Priilinn.
Matildal on ema ja isa ning pime väikevend Mattias. Sõpru tal ei ole, sest ta on veidi liiga häbelik. Nüüd, kus ta koos perega kodulinnast väikesesse külla kolib, otsustab ta teistsuguseks muutuda. Niisuguseks tüdrukuks, kes ise esimesena suhtlema julgeb minna.
Sõbrad Matilda leiab. Esimesed päevad uues kodukohas teevad ta osaliseks piirkonna kohutavas saladuses, mis kõiki lapsi hirmu all hoiab.
15. Helga Nõu. Appi! Atlex, 2008
Appi” on Helga Nõu põnev teismelistele mõeldud nüüdisaegne noorsooromaan. Mis juhtub, kui elu korraga pea peale pööratakse?
Tegelasteks on õde-venda Maili ja Juss, 16 ja 17 aastat vanad. Ühel hilisõhtul, kui nad on üksinda kodus, heliseb uksekell ja trepil seisab politseinik.
Sellest hetkest hargneb sündmusteahel, mis puudutab mitut valusat küsimust ja viib mitmele maale. Raamatu peateemaks on armastuse otsimine. See pole kerge, kui sa ei ole enam laps, aga ka mitte täiskasvanu. Pealegi selgub, et täiskasvanute maailmas on armastus veel kõige keerulisem. Mis saab, kui sõber osutub HIV-positiivseks või kui laps jääb lapseootele? Ehk on kõige tähtsam inimesearmastus?
16. Lena Lilleste. Elu ohus.Ilo, 2008
Elu ohus” on Lilleste noorsookrimkade 4. osa, kus peategelased Tommy ja Kribu uutesse sekeldustesse satuvad. Probleemid muutuvad järjest tõsisemaks – seekord on poisid mõrva tunnistajateks ning saavad mõrvarilt ähvarduskirju. Raamat käsitleb illegaalset alkoholimüüki ja alaealiste alkoholiprobleeme. Kõige tõsisem liin on perevägivald. Intrigeeriva suuna võtavad ka sõprade omavahelised suhted (armastus, armukadedus ja truudus). Raamat jääb pooleli väga põnevas kohas .
17. Noorkuu. Videviku saga II.
18. Aino Pervik. Umbluu Tea, 2008.
Aino Perviku sõnamängulises jutukogus „Umbluu“ on leidlikult vigurlikke lookesi igasugustest seppadest, alates pottsepast kuni soss-sepani välja. Lugeja kohtub ka puu-uurija puu, kuu-uurija kuu ning luu-uurija luuga. Raamatus avaldub kirjaniku suurepärane sõnaseadmisoskus ning eriliselt tundlik keeletaju.
19. Reeli Reinaus. Saladuslik päevik. Tänapäev, 2008
Neli last – Kerttu, Liisbet, Oliver ja Kaspar – leiavad vanalt pööningult salapärase päeviku. Päevikust selgub, et selle omanik, nõiatüdruk Saara, on vaimude maailmas vangis ning palub abi enda vabastamiseks. Selleks peavad lapsed lahendama mitmeid keerulisi ning ohtlikke ülesandeid. Abistajate leidlikkusele ja vaprusele vaatamata ähvardab kogu ettevõtmine nurjuda. Reeli Reinaus on õppinud teoloogiat ja folkloristikat, ehk on sellest tuge saanud ka tema huvi kõige salapärase ja müstilise vastu. Lisaks kirjutamisele naudib ta häid filme ja matkamist. “Saladuslik päevik” pälvis Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta lastejutuvõistlusel II koha.
20. Contra. Minu jonn
Lõuna-Eesti kirjamehe Contra värsivormis raamatus on kaks lugu ühe pisikese tüdruku jonnitujudest
21. Rabindranath Tagore Armastaja and Üleminek. Olion, 2008.
Romantiline armastusluule
