Tunniplaan
1. Coelho, Paulo. Alkeemik. Brasiilia kirjaniku Paulo Coelho sümbolistlik muinasjutt, mis räägib inimese suurimast tarkusest - oma südame kuulamisest ja eneseleidmisest. Kui Andaluusia karjuspoiss näeb ühel ööl unes kauget varandust Egiptuse püramiidide juures, mõistab ta peagi, et saatus kutsub teda. Ta lahkub Hispaaniast, kohtab teel teisi rändajaid ning leiab lõpuks oma õpetaja - Alkeemiku.
2. Coelho, Paulo. Brida. Paulo Coelho kolmas romaan, mille ta pani kirja üsna pea pärast „Alkeemikut". See on raamat vabadusest. Lugu jutustab noorest naisest, kes süüvib nõiakunsti ja erinevate maagiatraditsioonide kogemuste omandamisse. Coelho käsitleb selles romaanis mitmeid endale väga armsaid teemasid, nagu näiteks Suurt Ema, paganlikke religioone ja armastuse tajumist. Coelho ise ütleb "Brida" kohta: "Kui ma enam kui 18 aastat tagasi selle raamatu kirjutasin ja Brasiilias avaldasin, oli selline teema nagu Jumala naiselik pale enamikule inimestest väga võõras. Ometi märkasin aja möödudes arusaamade muutumist: inimesed on üha rohkem avatud maailma intuitiivsele tajumisele ning lasevad end üha vähem peibutada ühiskonna kindlaksmääratud reeglitest. Nii nagu on kirjas raamatus: „Suurim, mida inimolend võib kogeda, on müsteeriumi omaksvõtmine." Mul on tunne, et maailm on läinud müsteeriumi suhtes aina enam ja enam vastuvõtlikuks, ja, kallid lugejad, nõnda toon ma nüüd teie ette selle noore naise loo."
3. Coelho, Paulo. Üksteist minutit. Lugu noorest Brasiilia tüdrukust, kelle esimene süütu kokkupuude armastusega murrab tema südame. Maria on veendunud, et ei leia kunagi tõelist armastust ja on kindel, et armastus on midagi kohutavat, mis võib põhjustada ainult kannatusi. Juhuslik kohtumine viib tüdruku Euroopasse, kus ta unistab kuulsusest ja õnnest, aga lõpetab hoopis prostituudina. Pöördepunkt saabub ja tagasitee iseenda juurde algab hetkest, kui Maria kohtub ühe noore kunstnikuga.
4. Coelho, Paulo. Veronika otsustab surra. Psühholoogiline jutustus inimesest ja tema hullusest. Coelho on nagu targa lapse suu - lihtsas, poeetilises keeles kirjutab ta asjadest nii, nagu nad on. Vahel harva võib see meetod tunduda naiivne, ent enamasti on see oma südamlikkuses vastupandamatu. Sedakorda on vaatluse all "hullude" ja hullude elu. Kas üdini siiras, loomulik ja tabudeta inimene on hull? Kas "tavalised" inimesed on mähitud mingisse kindlasse käitumisnormistikku, samal ajal kui "hullud" on vabad käskudest ja keeldudest ja saavad maitsta tõelisi elurõõme? Coelho sõnum on lihtne, kuid fundamentaalne: ärge lükake elu edasi! Püüdke võimalikult ruttu teha seda, mida te tahate teha - sest ei või ju teada, millal Elu teie jalge alt ära tõmmatakse.
5. Vilep, Heiki. Habemega nali. Las laps loeb. A-Disain, 2009
Tuppa paistab päike,
harjutama peab.
Küll ta ükskord tükid
jälle kokku seab.
Lugemisepisik
visalt sisse poeb.
Andkem atra seada...
Algus ongi raske
vaiba peal on soe,
lapsukene väike
raamatut seal loeb.
Pildid rebib välja,
tähed sodib täis -
esimene raamat
veidi raske näib.
6. Kaardipakk kaks. Künnap Asko, Rooste Jürgen, Sinijärv Karl Martin. Tuntud luuletajate luuletused.
7. Viiding Elo. Meie paremas maailmas. Oma kaheksandas eestikeelses luulekogus vaatleb autor meie ühiselt asustatud maailma.
Kõlavad hääled nii ühiskonnast väljaspool kui selle sees, nii silmale nähtamatutest kui nähtavatest maailmadest. Olevikulised ja päevakajalised teemad on luulekogus põimunud mälu ja minevikuga, aja ning selle koormaga.
Erinevates registrites luulekogu koosneb neljast tsüklist: "Üksteist üksindust", kus kõlavad noorte inimeste hääled, "Varjud", kus on kuulda teispoolsust, "Teine", kus räägib teine inimene, ning "Meie paremas maailmas" - hääled meie ümbert.
Raamatu esimeses tsüklis pildistab autor üheteistkümne erineva üksildase naise siseilma.
Teistes puudutab ta tänapäeva maailma valupunkte – isamaa, raha, poliitika, armastus.
Elo Viidingu luule on nauditav ja rahulolu-kriipiv, kompromissitu tõeotsijana esitab ta küsimusi, millele vastuse otsimine on ebamugav ja seetõttu vaimuvirgutav
8. Kõik poisid ei saa suureks. Soopa Ivar. „Kõik poisid ei saa suureks" on kaasakiskuv raamat 10-14 aastastest poistest, kelle suvevaheaega mahub niihästi põnevaid seiklusi kui ka ootamatuid sündmusi.
Raamatu esimeses osas ehitavad kaks sõpra Jan ja Villu parve ning vallutavad väikese saare. See hakkab aga silma ülejäänud külapoistele, kellele see, nagu arvata võibki, kohe mitte sugugi ei meeldi...
Teises osas võetakse Jan ja Villu poistekamba täieõiguslikeks liikmeteks. Naaberkülas on loomulikult oma kamp ja iga - aastane tava nõuab oma - välja kuulutatakse sõda!
Need on tõestisündinud lood 1980. aastate alguse Lõuna - Eestist ja suurem osa tegelasi on pärit autori lapsepõlvest
9. Minu Alaska. Maria Kupinskaja ehk Mann otsustas oma õnnetus armastuses purustatud südant minna ravitsema nii kaugele, kui saab – ja nõnda sattus ta tööle kelgukoerte talitajana Alaskale. Kuidas saab elada keset külma liustikku, kus isegi telgis sees on miinuskraadid? Kuidas saja erineva koera tujude ja haigustega hakkama saada? Ning mis saab maailma teises otsas sellest pisikesest valutavast südamest?
10. Neletriin ja Kapi-Kaarup. Piret Raud. Korraga kuulis Neletriin imelikku kobinat. See tuli justkui riidekapist. Võib-olla on kass Tuhvel kappi roninud, mõtles tüdruk. Ta hiilis vaikselt kapi juurde ja surus kõrva vastu ust. Nüüd kuulis ta kummalist pominat. Tuhvel küll niisugust häält teha ei osanud. Neletriin tundis, kuidas tal suurest põnevusest kõhus õõnsaks läks. Aga natuke jube oli ka. Prauhti! tõmbas tüdruk kapiukse pärani lahti. Mis sa arvad, keda ta nüüd nägi?
Tiia Selli on kirjutanud lugusid ajalehtedele, naljakaid sketše ETV-le ja näitemänge teatrile. Tema lastejutte on ilmunud ajakirjas Täheke ja Nööps, kuid lasteraamatuid polnud ta varem kirjutanud. „Neletriin ja Kapi-Kaarup” saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta lastejutuvõistlusel „Minu esimene raamat” III koha.
11. Släng igapäevaelus. Käesoleva raamatu kaante vahele on kogutud ligi 1900 slängisõna ja väljendit alkoholismi, seksi, surma, töö ja töötuse, raha söömise, vägivalla, inimkeha ja kehavedelike, poliitika, ilma, tervise jmt tavaeluga seotud teemade kohta.
12. Varaste isand. Orvud Prosper ja Bo põgenevad õela tädi eest ja peidavad end Veneetsias, linnas, millest ema on neile rääkinud imelisi lugusid. Põgenikud kohtuvad salapärase poisiga, kes end Varaste Isandaks kutsub ega nõustu paljastama oma tõelist nime.
Ühel päeval võtab Varaste Isand vastu raske ülesande: ühest paleest tuleb varastada Veneetsia lõvi tiib. Õige pea lapsed taipavad, et on sattunud unustatud saladuste ohtlikusse maailma, mille keskpunktiks on aega trotsiv karusell.
Raamatu autor, saksa kirjanik ja kunstnik Cornelia Funke, s. 1958, on üks säravamaid tähti kaasaegses lastekirjanduses
13. Laanem Tiina. Sidrunid ja siilid. Ralf, Nora, Martin, Uku, Robert – terve rida tervetes kolmekümnendates Eesti inimesi elavad kriisieelses oravarattas, suutmata, tahtmata või oskamata sest võidujooksust välja astuda. Ralf korraldab uue partei suhteid ning rassib äririndel siin- ja sealpool piiri. Nora on näitleja, kelle üks roll ajab teist taga, ometi tunneb ta juba aastaid, et ei suuda enam ühtegi osatäitmisse sisse elada ega areneda. Martin kükitab pärast lahkuminekut päevad läbi arvuti taga ja põgeneb virtuaalreaalsusse, Uku aga elab oma alaväärsuskompleksi välja armastatud naise peal. Ainus, kes oma eluga paremini hakkama saab, on Robert, kes küll palju töö teeb, aga ka igal aastal paar kuud ilma mööda ringi rändab. Kõik nad kardavad, et elu jookseb eest ära, iga viimane kui hetk tuleb korrakski mõtlemata kinni püüda, seismajäämine on selles maailmas kõige suurem patt. Uus partei, uus etendus, uus kodu – kõik, kõik on uus aastas 2006. Toredate kõrvaltegelastena astuvad raamatust läbi hirmust hullunud varesepoeg, ammulahkunud vanaisa ja Lurichi poeg.
14. Mänd Heljo. Toomas Linnupoeg ja Maia. „Toomas Linnupoeg ja Maia” on „Toomas Linnupoja” raamatu teine osa, mis ilmus esimest korda 1978. aastal. "Toomas Linnupoja" esimene osa ilmus TEA Kirjastuselt 2008. aastal.
Autor lubab poistele lahelõbusat lugemist ja tüdrukutele sosistab kõrva, et see on Toomas Linnupoja armastuse humoorikas lugu. Ent võiks sosistada sedagi, et see on ka Toomas Linnupoja mitte just meeliülendav põgenemine kümne tüdruku haardest, kes sebivad ta ümber, nagu oleks Toomas Linnupoeg magus präänik.
Toomas Linnupoja lood on kui ootamatute äparduste ja nendest väljarabelemise jada, sest Toomas Linnupoja lustiline meel ei lase tal kurvastusse uppuda.
15. Tristan ja Isolde ning armujook, mis neid kokku viis. Lugu põhineb 12. ja 13. sajandist pärit käsikirjadel. Tristan kasvas üles Cornwallis oma armastava onu kuningas Marki õukonnas. Tal oli just täitunud 18. eluaasta, kui aset leidsid järgmised sündmused. Lossi oli saabunud Iirimaalt kohutav hiiglane Morholt…
16. Nordqvist Sven. Kuidas väike Findus kaduma läks. Küllap oled juba lugenud Pettsoni-taadist, kes elab koos kanadega maal oma talus? Vahel tunneb ta ennast seal üsna üksikuna.
Ühel päeval tuleb tema juurde naabrimemm, kaasas salapärane pappkast. „FINDUS. Rohelised herned” seisab sellel suurte tähtedega.
Aga herned need pole, on hoopis tilluke kassipoeg. Siis saabki Findus sõbraks Pettsoni ja veel paljude teistega.
17. Tuulepealne maa. DVD
