Ikka ja jälle vaatan tuld.
Vaatan tuld ja näen aega.
Näen, mis oli enne meid ja mis on praegu.
Näen, kust oleme tulnud ja kuhu oleme teel.
Vaatan tuld ja näen iseennast.
Tahan, et ka meie silmades oleks sama palju rahu, jõudu, helgust ja saladusi nagu seda on tules, nagu seda on küünlaleegis.
Meie põhjamaisel Eestimaal on jõuluaeg. See vähese valgusega rahulik periood on sobiv mõtisklemiseks. Üks aastaring on jälle täis saamas. Küünlatuld vaadates mõtleme mööduvale aastale ja tahame sellest kaasa võtta kõik hea ja ilusa, mis sinna on mahtunud. Mõtleme ka sellele, mis meid uuel aastal ees ootab - tahame olla veidi paremad, üksteist rohkem hoida, üksteisest rohkem hoolida.
Usun oma kooli inimestesse, meie õpilastesse ja töötajatesse! Tean, et kokku hoides ja üksteisest hoolides saame ka uuel aastal hakkama iga tööga, tuleme toime kõigega.
Soovin kõikidele peredele, kõikidesse kodudesse jõulurõõmu, rahu, soojust ja valgust.
Vello Sats