Sa vaata tuld, sa kuula tuult….
On selleks õige aeg.
On jõuluootus, aasta lõpp.
On mõtiskluse aeg.
Ikka ja jälle vaatan tuld.
Vaatan tuld ja näen aega.
Näen, mis oli enne meid ja mis tuleb pärast.
Näen, kust oleme tulnud ja kuhu oleme teel.
Vaatan tuld ja näen iseennast.
Tahan, et ka meie silmades oleks sama palju rahu, jõudu, helgust ja saladusi
nagu seda on tules, nagu seda on küünlaleegis.
Meie põhjamaisel Eestimaal on jõuluaeg. See vähese valgusega rahulik periood on sobiv mõtisklemiseks. Küünlatuld vaadates mõeldakse ikka mööduvale aastale ja tahetakse sellest kaasa võtta kõik hea, mis sinna on mahtunud. Tahetakse uuel aastal olla veidi paremad, veidi paremini õppida, veidi paremini töötada. Tahetakse olla üksteise vastu hoolivamad, üksteist rohkem hoida.
Usun oma kooli õpilastesse ja töötajatesse! Tean, et kokku hoides ja üksteisest hoolides saame ka uuel aastal hakkama iga murega, tuleme toime kõigega.
Soovin kõikidele peredele, kõikidesse kodudesse jõulurõõmu, rahu, soojust ja valgust.
Vello Sats