Hoolekogu esitatud küsimused ning kooli vastused seoses õppetöökorraldusega alates 2021.a.
- Kas jaanuarist toimub samamoodi kui on koroona juhendis kirjas (videotunnid vastavalt 1, 2, 3 päevas)?
Selle juhendi vaatame distantsõppe perioodideks üle ning kindlasti päris seda juhendit ei kasuta. Antud juhend on praegu koostatud ootamatu distantsõppe jaoks. Samas usun, et mitmed punktid saavad olema samad. Videotundide arvu vaatame üle juba käesolevas juhendis „Kokkulepped ja põhimõtted COVID-19 viirusesse nakatumise korral“. Kaks klassi olid just kaks nädalat distantsõppel ning viisime nende lastevanemate ning õpilaste seas läbi küsitluse, kus selgus, et ei lapsevanemad ega lapsed ei tunneta, et arvutis veedetud aeg oleks liialt suur. Seega võtame piirangud videotundide arvule ära.
- Või siis toimuvad tunnid tunniplaani järgi aga videotunnid tehakse selle järgi, kuidas iga õpetaja vajalikuks peab?
Videotunnid toimuvad tunniplaanijärgsetel aegadel. Kuna õpetajatel on osad klassid distantsõppel ja osad klassid koolis, siis koolikorralduslikult on mõistlik videotundide läbiviimisel lähtuda tunniplaanist ja tundide kellaaegadest.
- Mulle jääb selgusetuks, et kui praegu saab tunniplaani järgi distantsõpet väiksema arvu õpilastega teha (need klassi komplektid, kes on saadetud distantsõppele), siis miks videotunde tehakse eelpool väljatoodud arvu? Kust tuleb seisukoht (teadusartiklid, kooli enda poolne analüüs), et see on piisav õpetamiseks?
Videotundide piirangu seadsime eelkõige õpilaste tervisele mõeldes. Nagu eelnevalt kirjeldatud, siis võtame need piirangud ära.
- Kui videotunnid ei ole eesmärk omaette, siis kas lepitakse kokku, et kui nädalas on nt 2 ainetundi, siis kindlasti tuleb 1 videotund, kui 4 siis 2 videotundi vms?
Kuna õppeained on väga erinevad, teemade, meetodite eesmärk samuti, siis arvulisi kohustusi videotundide läbiviimiseks ei ole plaanis teha. Iga õpetaja saab ise otsustada, kui suur on antud õppeaines videotundide vajadus. Samas suuname õpetajaid olema veebis kättesaadav oma ainetunni ajal, et vajadusel juhendada. Iga õpetaja annab oma ainespetsiifikast lähtuvalt juhised õpilastele.
- Seega küsimus, kuidas on korraldatud õppetöö selle distantsõppe nädala jooksul? Kas õpe toimub tunniplaani järgi videotundidena, kas sel nädalal grupeeritakse kuidagi tunde (nagu tegid kevadel Rakvere gümnaasium või Neeme kool)?
Õppetöö saab toimuma tunniplaani järgi, kuid igal õpetajal on võimalik lähtuvalt oma aine iseärasustest täpne meetod ise valida. Me ei ole veel täpseid juhiseid koolis valmis teinud, kuid esialgne eesmärk on suunata õpetajaid nädalaplaane tegema. Selliselt, et õpilasel on nädala alguses (vähemalt enamikes ainetes) teada, mida ta nädala jooksul tegema peab. Videotundide tegemine sellisel juhul ei ole eesmärk omaette, vaid vajaduspõhiselt oleks näiteks nii, et õpetaja on tunniplaanijärgsel ajal olemas veebis, et neid õpilasi toetada, kes seda vajavad. Keerulisem on sellist meetodit kasutada nendes ainetes, kus on nädalas tunde väga palju, sest nädalaplaan ei pruugi toimida, sest mõni teema võib vajada esialgsest rohkem aega ja pühendumist. Kindlasti loome süsteemi, mis ajaks on õpilastel teada, millal on kohustuslikud videotunnid ja vajaduspõhised videotunnid. Kui teil on ettepanekuid, mida kindlasti see juhend teie hinnangul sisaldama peaks, siis on need väga teretulnud.
- Kui tunnid toimuvad videotundidena (nagu tegi GAG), tunniplaani järgi, siis milline peab olema õpilasel tehniline võimekus ja kui seda ei ole, siis kas kool (kooli pidaja) vastavad vahendid laenutab?
Videotundides osalemiseks saab kasutada arvutit või nutiseadet (tahvelarvuti, telefon). Sarnaselt kevadele oleme valmis ka vajadusel vahendeid välja laenutama. Klassijuhatajad selgitavad välja, kas ja kellel oleks vaja tuge kooli poolt tehniliste vahenditega. Eeldame, et päris nii suurt vajadust, nagu kevadel, ei teki, sest enamikes peredes ei ole kõik lapsed samaaegselt distantsõppel. Samas oleme valmis laenutama nii tahvelarvuteid, kui ka sülearvuteid.
- Kui videotunde pole ette nähtud, siis milline on koduse õppimisnädala metoodika (sest kontakttundide metoodika ju siis ei päde), et õpetajad saaksid oma rolli täita (õpetada)?
Videotundide läbiviimine ei saa olema distantsõppe perioodidel eesmärgiks omaette, kuid kindlasti on õppeaineid, mis vajad tihedamalt videotunde. Mõnes õppeaines võib piisata ka vaid konsultatsioonidest neile õpilastele, kes vajavad rohkem selgitusi. Täpsemad kokkulepped ja juhised teeme koolis kindlasti enne aasta lõppu valmis ja paneme ka kodulehele. Konkreetne metoodika sõltub suurel määral õpetatavast ainest. Mõned õpetajad kasutavad kindlasti ümber pööratud klassiruumis meetodit, et õpilased valmistavad ennast teatud teemades distantsõppe nädala jooksul ette, et siis kontaktõppes teema kinnistada ning läbi arutada. Mõnes aines on eesmärgipärane seda nädalat kordamiseks kasutada. Mõnes õppeaines kasutatakse kindlasti projekt- või probleemõppe meetodit, ehk on see nädal selleks, et mõni aega nõudvam projekt valmis saada/alustada/lõpetada. Lisaks ei ole ka välistatud veebipõhised kontrolltööd/tunnikontrollid/vastamised veebis vms. Kuna õppeained on väga erinevad ning ainete maht nädalates samuti, siis ei ole väga konkreetseid meetodeid võimalik välja tuua, sest võimalusi on väga palju.
Oleme kodulehele teinud eraldi teema „Õppetöö alates jaanuarist“ ning sinna koondame erinevad juhised, info, plaanid jms, et need oleksid kergesti leitavad. Sinna lisame ka korduva iseloomuga küsimused/vastused, kui neid peaks aja jooksul tekkima.
- Ja ma arvan, et lapsevanema mure lõpuklasside osas on igati põhjendatud ja minu küsimus on, kas on kaalutud seda, et lõpuklassid enne lõpetamist ikka saaksid maksimumi õppetööst ja jätta nemad distantsõppest välja?
Lõpuklassidel on distantsõppe nädalaid vähem, kui teistel klassidel ning pärast abiturientide lõpukella (see on meie üldtööplaani kohaselt 13. aprillil) ei kohalda me üldse 9. klassidele distantsõpet. Seega on IX klassidel kokku neli nädalat distantsõpet.
- Mõttekäiguna, miks ei ole aktsepteeritud variant see, et nt 9. ja 12. klasside tunnid toimuvad (nö distantsõppe nädalatel) Kuusalu alevis - Kunstide koolis ja rahvamajas (hommiku poole ja päeval nendes hoonetes sageli tegevusi ei toimu). Ja kui alevi lapsed suudavad kooli kõndida, siis miks ei võiks ka teised kooli juurest alevisse kõndida, tehke tunniplaan kellaajaliselt ümber, pange tunnid 1,5 järjest, saate alustada hiljem ja täita õpetamise rolli suurepäraselt.
Arutasime võimalust ka mõned klassid koolimajast välja viia, kuid sellel võimalusel leidsime rohkem kitsaskohti, kui distantsõppe nädalate kohaldamisega. Tundide kellaaegu on keeruline muuta, sest nende klasside õpetajad on hõivatud ka teiste klassidega. Seega oleks tunniplaani tegemine väga keeruline või isegi võimatu. Kohapeal peaks olema ka vahetunnis personali, et tagada õpilaste turvalisus, vajadusel esmaabi andmine jms. Lisaks on muuhulgas toitlustamine raskendatud, sest koolimajja sööma tulemine võtaks palju aega ja see nihutaks taaskord tundide kellaaegu. Samas toitu sinna viies muutub logistika keeruliseks, sest peame arvestama toidu transportimisega, igapäevase puhaste ja kasutatud toidunõude transpordiga, tervisekaitsenõuetega jne. See kõik oleks kindlasti teostatav, aga praeguse hinnangu järgi on distantsõppe rakendamine eelistatum, kui klasside majast välja viimine.