2025/2026. õppeaasta teisel poolel jätkus gümnaasiumiülene rohetehnoloogia valikaine, mille raames toimusid mitmed erinevad töötoad ja koolitused.

Roheenergia praktikumid Priit Adleri juhendamisel

Tuule- ja päikeseenergia praktikumid olid lõimitud erinevate õppeainetega, ühendades bioloogia, füüsika, geograafia ja keemia teadmisi. Praktikumide käigus vaatlesid õpilased erinevaid loodusnähtusi ja energiaga seotud protsesse, kogusid mõõtmisandmeid, analüüsisid tulemusi, tegid järeldusi ning pakkusid välja võimalikke lahendusi energiatootmise ja -kasutamisega seotud probleemidele. Õpitut kinnistati töölehtede täitmise kaudu.

Praktikumid suunasid õpilasi arutlema erinevate energialahenduste üle ning mõistma energiaprobleeme, mis on seotud meie geograafilise asukohaga. Lisaks omandati teadmisi energia säästmise võimalustest ning kujundati positiivset hoiakut säästliku energia tarbimise suhtes. Praktikumid arendasid nii loodusteaduslikku mõtlemist, andmeanalüüsi oskusi kui ka keskkonnateadlikkust.

Rohehoiu koolitused-töötoad Annika Klemetsa juhendamisel

Koolituste käigus tutvuti teadusartiklite, uuringute ja dokumentaalfilmidega ning õpiti kasutama rahvusvahelisi teadusportaale. Samuti saadi teadmisi rohehoiust, metsateraapiast, metsakümblusest ning looduse positiivsest mõjust inimese tervisele ja heaolule. Õpilased analüüsisid jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamist oma kodukohas ning arutlesid, kuidas igaüks saab oma igapäevaste valikutega keskkonna hoidmisele kaasa aidata.

Praktilise tööna koostasid õpilased rühmades rohehoiu teemalised plakatid ja lühifilmid. Kursuse lõpuks mõistsid noored paremini oma rolli keskkonna ja ühiskonna tuleviku kujundamisel ning oskasid teha teadlikumaid ja vastutustundlikumaid valikuid.

Õpilaste loodud lühifilmid:  

Leena „Mindfulness“

Rasmus Paabusk, Maik Maiberg, Urmo Arakas „Loodustrenn“

Rico Autor „Mets kui puhkus“

Komposteerimiskatsed, jäätmeauditit ja debatt ning lauamäng „Energialiigid“ Eve Sarapi juhendamisel

Projektõppe- ja praktiliste tegevuste toetamiseks soetati KIK toel koolile kaks vermikompostrit koos kompostussidega ning kolm viie avaga jäätmete sorteerimisjaama.

Jäätmete vähendamise, liigiti kogumise ja ringmajanduse põhimõtete paremaks mõistmiseks toimusid projekti raames komposteerimiskatsed, jäätmeauditid ning jäätmete sorteerimise teemalised arutelud ja debatid Eve Sarapi ja Kaja Riibergi juhendamisel. Koolituste eesmärk oli suurendada õpilaste teadmisi jäätmete tekkest, käitlemisest ja nende mõjust keskkonnale ning kujundada praktilisi oskusi keskkonnateadlike valikute tegemiseks.

Praktilise tegevusena viisid õpilased läbi kooli jäätmeauditi, mille käigus analüüsiti erinevates koolihoonetes tekkivaid jäätmeid, hinnati sorteerimise korrektsust ning otsiti võimalusi jäätmekäitluse parandamiseks. Tulemuste põhjal koostati kunstilised visuaalid, millele lisati QR-kood, et tulemusi jagada ka teistega.

Komposteerimiskatsete kaudu õppisid õpilased tundma biolagunevate materjalide lagunemisprotsesse ning mikroorganismide, seente ja bakterite rolli orgaanilise aine muutumisel toitaineterikkaks mullaks. Uuriti komposti omadusi, sealhulgas mulla pH-d ning toitainete sisaldust, et mõista komposteerimise tähtsust ringmajanduses ja loodusressursside säästlikul kasutamisel. Arendati kriitilist mõtlemist, uurimisoskusi ja argumenteerimisvõimet jäätmete sorteerimise teemalistes aruteludes ja debattides.

Projekti tegevuste teadmiste kinnistamiseks koostasid õpilased rühmatööna mängu „Energialiigid“, mille loomisel otsiti teavet erinevate energialiikide kohta, koostati küsimusi ning kujundati mängulahendusi. See arendas nii keskkonnateadlikkust, loovust, koostööoskusi kui ka oskust teadmisi teistele edasi anda.

Kasvuhooneefekti ja süsihappegaasi uurimine Kaja Riibergi juhendamisel

 Tunni eesmärk oli aidata õpilastel mõista kasvuhooneefekti olemust ning süsihappegaasi (CO₂) rolli kliima soojenemisel. Virtuaalse katse abil uurisid õpilased, kuidas erineva koostisega gaasid mõjutavad temperatuuri tõusu suletud anumates. Õpilased õppisid püstitama hüpoteese, analüüsima katsetulemusi, tõlgendama mõõtmistulemusi ning tegema teaduspõhiseid järeldusi.

Tunni käigus omandasid õpilased teadmisi soojuskiirguse levimisest, kasvuhoonegaaside omadustest ning põhjustest, miks süsihappegaas aitab atmosfääris soojust kinni hoida. Nad õppisid seostama katse tulemusi Maa kasvuhooneefekti ja kliimamuutustega ning mõistma, kuidas inimtegevusest põhjustatud süsihappegaasi heitmed mõjutavad globaalset kliimat.

Lisaks arutlesid õpilased kliima soojenemise võimalike mõjude üle Eestis ja maailmas, analüüsisid kasvuhooneefekti mudeli piiranguid ning õppisid hindama teaduslike katsete usaldusväärsust. Tunnis käsitleti ka võimalusi süsinikuheite vähendamiseks ja süsihappegaasi eemaldamiseks atmosfäärist ning arutleti nii riikide kui ka üksikisikute rolli üle kliimamuutuste leevendamisel.

Lisaks toimusid I poolaastal õppekäik ettevõttesse Weerec, keskkonnasõbraliku tarbimise väljakutse ja rohetehnoloogia start-up’i äriidee loomine Kadri Idavainu juhendamisel

Õpilased osalesid keskkonnasõbraliku tarbimise väljakutses, mille käigus tegid nädala jooksul teadlikke valikuid. Näiteks pakendivaba ja kohaliku toidu eelistamine, ühistranspordi kasutamine, jäätmete sorteerimine, korduvkasutatavate toodete kasutamine ning energiatarbimise vähendamine. Tulemusi dokumenteeriti ja analüüsiti, hinnates nende mõju keskkonnale ning kujundades isiklikke säästva tarbimise harjumusi.

Ettevõtlusõppe osana töötasid õpilased välja rohetehnoloogial põhinevaid äriideid, mille eesmärk oli aidata inimestel ja ettevõtetel keskkonnasõbralikumalt tegutseda. Loodi ideid energiasäästu, taastuvenergia kasutamise, jäätmete ringlussevõtu, biolagunevate pakendite ning süsinikujalajälje vähendamise valdkonnas. Ideid esitleti klassile „rohe-start-up“ formaadis, mis arendas ettevõtlikkust, loovust, probleemilahendusoskust ja avalikku esinemisoskust.

Projekti raames toimus ka õppekäik ettevõttesse WeeRec, kus õpilased tutvusid ringmajanduse praktilise rakendamisega. Nad said teadmisi elektri- ja elektroonikajäätmete ning plastpakendite ümbertöötlemisest, materjalide taaskasutamisest ja ringlusse suunamisest. Õpilased õppisid mõistma, kuidas jäätmetest saab väärtuslik ressurss, millist majanduslikku kasu loob ringmajandus ning kuidas innovatsioon ja tehnoloogia aitavad vähendada keskkonnamõjusid.

Projekti lõpuekskursioon

Projekti lõpetas ühepäevane õppeekskursioon Ida-Virumaale, mille eesmärk oli siduda projekti jooksul omandatud teadmised praktiliste näidetega rohetehnoloogia, ringmajanduse ja keskkonnahoiu valdkonnast.

Õppekäik algas TalTech Kohtla-Järve Kolledž külastusega, kus õpilased tutvusid keskkonnatehnoloogia, taastuvenergeetika ja keskkonnakaitse valdkondadega. Praktilise kogemuse saamiseks osalesid õpilased veefiltreerimise töötoas. Ettevõtte TNC-Components OÜ külastusel, nägid õpilased, kuidas keskkonnasäästlikke ja ressursitõhusaid lahendusi rakendatakse tootmisprotsessides. Arutleti rohetehnoloogia mõjust ettevõtlusele, toodete omahinnale, tarbijakäitumisele ning tuleviku tööstuse arengusuundadele. Ekskursiooni teises osas uuriti Ida-Virumaa keskkonnaprobleeme ja nende lahendamise võimalusi. Õpilased tutvusid Purtse jõe puhastamise näitega, mis aitas mõista tööstusreostuse pikaajalist mõju loodusele ning keskkonnakahjude kõrvaldamise keerukust.

2025-2026 õppeaastal toimunud rohetehnoloogia projekti tulemusena suurenes õpilaste teadlikkus jätkusuutlikust tarbimisest, ringmajandusest ja rohetehnoloogia võimalustest. Arendati kriitilist mõtlemist, ettevõtlikkust, koostööoskusi ning oskust leida keskkonnaprobleemidele innovaatilisi lahendusi. Õpilased mõistsid paremini ettevõtete ja tarbijate rolli kestliku tuleviku kujundamisel ning oskasid seostada majanduslikke otsuseid keskkonnamõjudega.

Projekti toetas Eesti Riik

30.01.2026 viis õpetaja Karl Agapuu Erasmus+ projekti „Ole eetiline ja turvaline digimeedia ajastul“ raames 7.a klassile läbi töötoa „Meediatarbimine ja kriitiline mõtlemine“.

Töötoa eesmärk oli suunata õpilasi teadlikumalt mõtestama oma meediatarbimist ning arendada oskust kriitiliselt hinnata erinevatest allikatest pärinevat infot. Koos arutleti, mis on meedia ja millist rolli see meie igapäevaelus mängib. Samuti käsitleti valeinfo, manipulatsiooni ja propaganda teemasid – miks neid luuakse, kuidas neid ära tunda ning millised võivad olla nende levitamise tagajärjed.

Õpilased analüüsisid oma ekraaniaega: esmalt ennustasid, kui palju aega nad nädala jooksul ekraanide ees veedavad, ning seejärel võrdlesid ennustust tegelike andmetega. Harjutus aitas paremini teadvustada digiharjumusi ja mõista tasakaalustatud meediakasutuse olulisust.
Teises ülesandes lugesid õpilased artiklit ja pidid otsustama, kas tegu on tõese või valeuudisega, oma arvamust põhjendades. Seejärel otsiti lisainfot artikli paikapidavuse kontrollimiseks. Kuigi info rohkus ja vastuolulisus tekitas eri arvamusi, selgus lõpuks, et artikkel oli tõene – see andis hea võimaluse arutleda usaldusväärsete allikate ja infokülluse teemal.

Tund lõppes ühise ajurünnakuga, kus koondati kokku töötoa olulisemad märksõnad.

2025/2026. õppeaasta esimesel poolel toimus gümnaasiumiülene valikaine „Tekstiili kasutamise mõju keskkonnale ja taaskasutuse praktilised lahendused“, mille eesmärk oli tutvustada noortele tekstiilitootmise keskkonnamõjusid ning edendada tekstiilide väärindamist praktiliste tegevuste kaudu. Valikaine oli mitmekülgselt üles ehitatud, sidudes teoreetilised teadmised, uurimuslik-loovtöö, ekskursioonid ja praktilise tegevuse.

Valikkursus algas avaloenguga, mille viis läbi metsapsühholoog Annika Klemets. Loengu eesmärk oli sissejuhatus rohetehnoloogia teemasse ning arutelu looduse hoidmise olulisusest ja inimese suhtest loodusega. Rõhutati, et looduses viibimine ei paku üksnes rõõmu, vaid suurendab ka õpilaste huvi õppimise vastu, parandab heaolu ja õppeedukust ning toetab paremat omavahelist läbisaamist.

Seejärel toimus teemasse sissejuhatav tund, mille viis läbi loodusainete õpetaja koostöös Disainihoov OÜ poolt loodud õppematerjalidega. Õpilased said ülevaate tekstiilimajandusest ja selle mõjust looduskeskkonnale ning neile anti kodused ülesanded, millega tuli tegeleda kogu kursuse vältel. Lisaks kogusid õpilased vanu teksariideid, mida kasutati hiljem praktilistes tegevustes.

Kursuse raames toimus ekskursioon, mille käigus said õpilased vahetu ülevaate tekstiilijäätmete teekonnast ja nende taaskasutusvõimalustest. Külastati MTÜ Uuskasutuskeskuse ladu Harkus, kus tutvuti tekstiilijäätmete koguste ja sorteerimisprotsessiga ning osaleti ka praktiliselt sorteerimistöös. Samuti külastati Iru Elektrijaama, kus saadi põhjalik ülevaade segaolmejäätmetes sisalduvate tekstiilide energiaks töötlemisest ning jäätmekäitluse tehnoloogilistest protsessidest.

Ekskursiooni käigus valisid õpilased endale 1–2 eset, mida kursuse edasises etapis ümber disainida nii, et sellest kujuneks taas kantav ja huvitav riideese. Kogu ümberdisainimise protsessi dokumenteeriti, sealhulgas kaaluti ja analüüsiti kasutatud materjale. Teiseks praktiliseks ülesandeks said õpilased koguda kooliperelt teksamaterjali, millest grupitööna õmmeldi õpilastele kasutamiseks istumispadjad. Kursus lõppes moedemonstratsiooniga, kus kogu kooliperele esitleti õpilaste loodud ja ümber disainitud esemeid.

Kursuse praktilised töötoad ja ekskursiooni viis läbi Disainihoov OÜ juhendaja Kristel Pachel. Tegevusi korraldasid ja juhendasid loodusainete õpetajad Eve Sarap ja Kaja Riiberg.

Projekti toetas Eesti riik.

03.11 – 07.11 toimus Kuusalu Keskkoolis inspireeriv Nordplus koostööprojekt „Raising students' awareness of the consequences of fast fashion and giving sustainable alternatives” Veikkola kooli õpilastega Soomest. Üheskoos saadi teada kiirmoe mõjust ja õpiti jätkusuutlikumaid viise rõivaste kandmiseks ja hoidmiseks.

Kolme päeva jooksul toimusid mitmekesised töötoad ja praktilised tegevused:

•            Õpilased õppisid tundma erinevaid materjale, nende omadusi ja eeliseid ning harjutasid, kuidas neid eristada ja teadlikumalt valida.

•            Pakutrüki töötoas kaunistati kangaid uue ja loova tehnikaga.

•            Vana kampsuni ümberdisainimise töötoas said noored katsetada, kuidas anda rõivastele uus elu ja isikupära.

•            Lõpuks valmisid õpilaste enda kavandid, mis on aluseks tulevastele ümberdisainitud rõivakomplektidele.

Viimasel päeval külastati moelooja Sille Randviiri ateljeed, kus saadi palju inspiratsiooni ja uusi ideid loovaks lähenemiseks moele. Päev jätkus Paavli taaskasutuspoe külastusega, kust iga osaleja leidis oma komplekti täiendamiseks uue rõivaeseme.

Projekt jätkub kuni 2027. aasta kevadeni, mil toimub suur moeshow, kus õpilased esitavad enda loodud ümberdisainitud rõivakollektsioonid.