Kuusalu Keskkooli põhikooli õppekava üldosa
Kuusalu Keskkooli õppekava üldosa koostamisse olid kaasatud õpilased, lapsevanemad ja kooli meeskond. Uue õppekava loomine andis meile võimaluse vaadata sügavuti õppimisse ja õpetamisse. Ühtsete arusaamade välja selgitamiseks ja kujundamiseks viisime läbi 13 fookusgrupi intervjuud, arutasime olulisi valdkondi mitmetel koostööpäevadel, hoolekogu, ainesektsioonide ja meeskonna koosolekutel.
Oleme loonud õppekava sellisesse formaati, mis toetab õppekavasse süvenemist ja on meile igapäevaseks tööriistaks õppimisel ning õpetamisel.
Kooli väärtused Kuusalu Keskkooli eripärad
Õppimise ja õpetamise väärtused ja alustalad Üldpädevuste kujundamine
Üldised lõimingu põhimõtted Läbivad teemad
Õppetöökorraldus Kolmanda kooliastme loovtöö
Hindamispõhimõtted Õpilaste toetamine
Karjääriõppe korraldamine Õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus
Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted
Kooli väärtused
Kuusalu Keskkooli õppekava väärtustab õppimist, üldpädevuste kujundamist ning sügavat õppimist.
Visuaalil on kujutatud meie õppekava väärtused, mis kujunesid läbi fookusgrupi intervjuude.
Kuusalu Keskkooli eripärad
Kuusalu Keskkoolis väärtustame oma eripärasid. Meie jaoks on olulised kodukoht, meie kogukond.
Austame looduslähedust, hindame aktiivseid õpilasi ning toetame traditsioonide hoidmist.
Kuusalu Keskkoolis õppimise ja õpetamise väärtused ja alustalad
- Kuusalu Keskkooli õppe-eesmärgid on tihedalt seotud sügava õppimisega, et toetada õpilaste teadmiste arengut.
- Meie kooli õppekava kasvatuseesmärgid põhinevad sõbraliku õhkkonna loomisel, et selle kaudu luua toetav õpikeskkond.
Üldpädevuste kujundamine Kuusalu Keskkoolis
Üldpädevuste kujundamise kirjeldamiseks oleme välja toonud märksõnad, millele erinevates vanuseastmetes keskendume.
Tegeleme üldpädevuste arendamise toetamisega läbivalt ja pidevalt ning oleme kirjeldanud fookusteemad.
Üldised lõimingu põhimõtted
Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel, õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ning -viiside abil. Lõimingu saavutamiseks korraldatakse koolis õpet ja kujundatakse õpikeskkonda viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust: täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates erinevate õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku.
Läbivad teemad
Õppekava läbivaid teemasid kujundatakse läbivalt kogu õppekavas õppeainete ja õppetegevuste kaudu. Järgnevalt on välja toodud, kuidas me läbivatele teemadele erilist rõhku paneme ja läbi milliste tegevuste teadlikult neid teemasid arendame ja kujundame.
Õppetöö korraldus
Kuusalu Keskkoolis on õppetund 80 minutit, mis on arvestuslikult võrdne kahe õppekavajärgse õppetunniga. Lisaks tunniplaanijärgsetele õppetundidele toetavad ainealaseid õpinguid ka juhendatud projektõpe, probleemõpe, õpikäigud, koostöötunnid, teemapäevad jne.
Vaba tunniressursi arvelt on lisatud valikõpingud, millest osad (nt rahaõpe, informaatika, esinemisõpetus) on määratud kooli poolt, kuid 5. klassis on ka õpilase poolt valitavad valikõpingud. Valikõpingute nimekiri koostatakse igal aastal ja esitatakse õpilastele õppeinfosüsteemi kaudu.
Õpilaste arengu toetamiseks on suurendatud õppemahtu võtmeainetes. See annab meile võimaluse rohkem keskenduda nendes ainetes projektõppele, üldpädevuste arengule ning õppekava läbivate teemade toetamisele. Tabelis on toodud riikliku õppekava järgne miinimum tundide arv ja meie õppekavas olevad tundide arvud.
|
1.klass |
2.klass |
3.klass |
Koormus kooliastmes |
Miinimum RÕKi järgi |
4.klass |
5.klass |
6.klass |
Koormus kooliastmes |
Miinimum RÕKi järgi |
7.klass |
8.klass |
9.klass |
Koormus kooliastmes |
Miinimum RÕKi järgi |
|
| 1) eesti keel |
7 |
7 |
6 |
20 |
19 |
6 |
4 |
3 |
13 |
11 |
2 |
2 |
2 |
6 |
6 |
| 2) kirjandus |
|
|
|
0 |
0 |
|
2 |
2 |
4 |
4 |
2 |
2 |
2 |
6 |
6 |
| 3) A-võõrkeel |
|
|
3 |
3 |
3 |
4 |
4 |
4 |
12 |
9 |
3 |
3 |
3 |
9 |
9 |
| 4) B-võõrkeel |
|
|
|
0 |
0 |
|
|
3 |
3 |
3 |
4 |
2 |
3 |
9 |
9 |
| 5) matemaatika |
4 |
5 |
5 |
14 |
10 |
5 |
4 |
5 |
14 |
13 |
5 |
4 |
5 |
14 |
13 |
| 6) loodusõpetus |
1 |
1 |
1 |
3 |
3 |
2 |
3 |
3 |
8 |
7 |
2 |
|
|
2 |
2 |
| 7) geograafia |
|
|
|
0 |
0 |
|
|
|
0 |
0 |
1 |
2 |
2 |
5 |
5 |
| 8) bioloogia |
|
|
|
0 |
0 |
|
|
|
0 |
0 |
1 |
2 |
2 |
5 |
5 |
| 9) keemia |
|
|
|
0 |
0 |
|
|
|
0 |
0 |
|
2 |
2 |
4 |
4 |
| 10) füüsika |
|
|
|
0 |
0 |
|
|
|
0 |
0 |
|
2 |
2 |
4 |
4 |
| 11) ajalugu |
|
|
|
0 |
0 |
|
1 |
2 |
3 |
3 |
2 |
2 |
2 |
6 |
6 |
| 12) inimeseõpetus |
|
2 |
1 |
2 |
2 |
|
1 |
1 |
2 |
2 |
1 |
1 |
|
2 |
2 |
| 13) ühiskonnaõpetus |
|
|
|
0 |
0 |
|
|
1 |
1 |
1 |
|
|
2 |
2 |
2 |
| 14) muusika |
2 |
2 |
2 |
6 |
6 |
2 |
1 |
1 |
4 |
4 |
1 |
1 |
1 |
3 |
3 |
| 15) kunst |
1 |
2 |
1 |
5 |
4,5 |
1 |
1 |
1 |
3 |
3 |
1 |
1 |
1 |
3 |
3 |
| 16) tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogia |
2 |
1 |
1 |
5 |
4,5 |
1 |
2 |
2 |
5 |
5 |
2 |
2 |
1 |
5 |
5 |
| 18) kehaline kasvatus |
3 |
3 |
3 |
9 |
8 |
3 |
3 |
2 |
8 |
8 |
2 |
2 |
2 |
6 |
6 |
|
Valikõpingud |
|||||||||||||||
| Valikõpingud õppekavas |
|
|
|
|
|
|
2 |
|
|
|
|
|
|
|
|
| Rahaõpe |
|
|
1 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| Informaatika |
|
|
|
|
|
1 |
|
|
|
|
|
0,5 |
|
|
|
| Esinemisõpetus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0,5 |
|
|
|
| English speaking countries |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1 |
|
|
|
|
| Majandus- ja ettevõtlusõpe |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1 |
|
|
|
| Nädala koormus |
20 |
23 |
25 |
|
|
25 |
28 |
30 |
|
|
30 |
32 |
32 |
|
|
| Maksimaalne nädalakoormus |
20 |
23 |
25 |
|
|
25 |
28 |
30 |
|
|
30 |
32 |
32 |
|
|
Kolmandas klassis alustavad õpilased A-võõrkeelena inglise keele õppimist.
Kuuendas klassis valib õpilane B-võõrkeele.
Kolmanda kooliastme loovtöö
Loovtöö sooritatakse III kooliastmes, üldjuhul 8. klassis. Teema valitakse õppekava läbivatest teemadest lähtuvalt, juhendajaks on üks ainevaldkonna õpetajatest. Loovtöö vormi üle otsustavad õpilased ja juhendav õpetaja. Tööd hinnatakse viie palli süsteemis.
Hindamine
Hindamispõhimõtted ja klassi ning põhikooli lõpetamist puudutav fikseeritakse eraldi dokumendis „Hindamisjuhend“.
Õpilaste toetamine
Haridusliku erivajadusega (HEV) õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane tavaklassis. HEV õpilaste õppetööd koordineerib õppetoe juht koostöös kooli meeskonna ja Kuusalu Hariduse Tugikeskusega.
Muu kodukeelega või hiljuti Eestisse õppima asunud õpilasi toetame võimaluste piires täiendava eesti keele õppega ning õpiabi tundidega.
Karjääriõppe korraldamine
Karjääriõpe hõlmab kõiki õppeaineid ning selle rakendamisel lähtume põhikooli riikliku õppekava üldpädevustest.
Võimalikud on järgmised karjäärinõustamise alased tegevused:
- arenguvestlused
- koolis karjääriteemaliste ürituste korraldamine
- koostöö Rajaleidjaga
- õppimisvõimaluste tutvustamine kutseõppeasutustes
- õppimisvõimaluste tutvustamine gümnaasiumis
- erinevate elukutsete tutvustamine ja vestlused klassijuhatajatundides
- asutuste ja ettevõtete külastamine
- kohtumised vilistlastega kui erinevate elukutsete esindajatega
- edasise haridustee valiku alased vestlused
- karjäärinõustaja kaasamine
Õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus
Klassi- ja/või aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadustele. Kool nõustab vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja kodus õppimises. Kool tagab õpilastele ning vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes. Klassijuhatajad teavitavad õpilasi kooliaasta alguses ja kestel kooli kodukorrast, tunniplaanist, hindamisjuhendist, koolikohustuse täitmise nõudest ning koolis töötavate tugispetsialistide kontaktidest.
Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted
Õpetajate omavahelises koostöös planeeritakse lõiminguid, ühisprojektide läbiviimist, õppetöö paremat korraldamist, õpitulemuste hindamist jne. Koolimeeskond on kaasatud kooli arendustegevustesse. Õpetajate koostöövormideks on näiteks ühiskoosolekud, ainesektsioonide koosolekud, õpiringid, õppenõukogu, koostööpäevad vms. Aasta- ja nädalaplaanides planeeritakse võimalikke koostööaegu.
Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord
Kooli õppekava kinnitab direktor.
Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.