17. oktoobril 1755. a. kirjutas Arnold Johann Knüpffer järgmised read:
“Kuusalus on köster Jakob Johann Grönberg ning tema on hea koolmeister, kuna mõned talupojad oma lapsi tema juurde kooli tahavad anda.”

Seda kuupäeva loetakse Kuusalu kooli sünnipäevaks. Kuusalu Keskkooli nime kannab meie kool alates 2. septembrist 1974. Loe ka Gustav Vilbaste materjalide põhjal koostatud ülevaadet "Kiiu kool"

KUUSALU KOOL AJALOOS (refereeritud Kuusalu kooli kroonikatest)

Eesti Ajalooarhiivi dokument kinnitab, et Kuusalus on lastele koolitarkust antud juba 1755. aastast, mil kohalik kirikuõpetaja kontrollinud laste lugemis- ja arvutamisoskust.
Järgmine teade koolihariduse andmisest pärineb 1867. aastast, kui ehitati praegusesse Allika külla Kiiu- Pirsallika vallakool. Peagi jäi koolimaja kitsaks ja tuli hakata ehitama uut. Hoone kisti maha ja aastaga ehitati asemele uus.
21. okt. 1884. aastal õnnistatigi sisse uus maja, mida kohalikud tunnevad vana koolimajana. Äsja valminud maja oli tolle aja kohta suur saavutus ja sellest kirjutati ajaleheski.
1894. aastal ühendati omavahel Kiiu-Pirsallika kool ja Valkla kool. Sellest hetkest oli koolis tööl kaks õpetajat.
1902 aastal nimetati vallakool 2- klassiliseks ministeeriumikooliks.
Arvatavasti tulid esimesed naisõpetajad kooli 1920. aastal, mil kool muudeti 6- klassiliseks algkooliks. Sellest hetkest alates on koolis olnud naisõpetajate ülekaal, sest kolmest õpetajast kaks olid naised. Koolidirektoriks oli Gustav Leht, kelle algatusel rajati kooli juurde staadion, katse- ja õunaaed.
Enne II maailmasõda oli kool seltsielukeskus ning siin anti täiendkoolitust karjakasvatuses ja kodumajanduses.
Jällegi jäi kool kitsaks ning oli vaja uut ja suuremat maja. Plaanid jäid pooleli, sest sõda tuli vahele.
Sõjajärgsed aastad olid rasked ja vaesed ning ehitamine ei tulnud üldse arvesse. Pealegi vahetus 15. aasta jooksul üheksa direktorit. Kooli nimetus oli Kuusalu Mittetäielik keskkool.
1950. aastal sai kooli nimeks Kuusalu 7- klassiline kool.
1959. aastal tuli direktoriks Laine Kadajas. Ta leidis eest kooli, mis oli kogu Harju rajoonis madalaima õppeedukusega.
25 aastaga muutis ta Kuusalu kooli vabariigi tasemel õppeedukusega kooliks. Siin armastati rahvatantsu, koorilaulu, pillimängu ja sporti.
1962. aastast hakati õpetama saksa keele asemel teise võõrkeelena inglise keelt. Esimene võõrkeel oli vene keel. Kool sai ametlikult 8-klassiliseks. Õpilasi rõõmustas tasuta soe toit.
7. sept. 1964 täitus lõpuks ammune unistus. Rihumäele kerkis uus ja moodne koolimaja ühes spordisaaliga. Kümmekond aastat hiljem oli valmis korvpalliauk.
Et saada 8- klassilisest koolist keskkooliks, tuli jällegi alustada juurdeehitust, kus oleks vajalikud tingimused.
2. sept. 1974. aastal sai senisest 8- klassilisest koolist Kuusalu Keskkool. Sama õppeaasta kevadel polnud ühtegi lõpetajat, sest kõik jätkasid õpinguid keskkoolis.
1977. aastal lõpetas keskkooli esimene lend. Sama aasta sügisel avati internaadihoone.
1978. aastal valmis kooli kõrvale männikusse esimene terviserada.
1980. aastal seoses 225. aastapäevaga sai kool endale uue rohelise lipu ja kooli valsi.

1981. aastal valmis õpilaste abiga staadion, mis oli uhkeim ja moodsaim üle Harju rajooni.
1989. aastal sai direktoriks Aleksander Ardel.  Vanad aknad asendati uutega ja seinad soojustati, keldrist sai garderoob. Kool sai gaasikütte.
Kaasajal väga olulised abivahendid- arvutid, jõudsid kooli 1990. aastal, mil avati arvutiklass.
2000. aastal valmisid aula ja võõrkeelte klassid.
2006. aastal asus ametisse kooli direktor Vello Sats. Meie koolis on ikka tublid laulu-, tantsu- ja spordilapsed, kes peavad lugu traditsioonidest ja õppimisest. Osaletakse mitmetes projektides nii Eestis kui ka välismaal.

2006. aastal toimus saatesarja „Õpiõu“ salvestamine, renoveeriti kooli söökla, köögiblokk, õppeköök ja käsitööklass.
1. septembrist 2007 on kogu koolis kasutusel eKool.
2007. aastal rajati õueklassid. Männikusse rajati algklassidele mänguväljakud ja seiklusrada.

2008. aastal avati Kuusalu Spordikeskus. Samal aastal avati ka kooli loodus- ja ajalooväärtuste rada, jätkurada avati 2009. Klassidesse paigaldati kaks esimest puutetahvlit.
2008-2009. aastatel vahetati välja kooli keskküttesüsteem ja rajati ventilatsioonisüsteem. Kevadel algas garderoobi ehitus ja sisustamine vanasse lasketiiru, gümnaasiumiosa koridoride ja fuajee uuendamine.
2010. aastal liitus kool kooliolümpia-programmiga ning selle raames peetakse esimesed õpilaste olümpiamängud. 
2011. aasta sügisel avab kooliaasta Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes valis meie kooli välja paljude koolide seast. Oleme Tervist Edendav Töökoht (koostöö TAI-ga)
2011/12 õppeaastal algas üleminek uuele õppekavale, 10. klassis avatakse kolm õppesuunda: loodus-reaalainete õppesuund, sotsiaal-humanitaarainete õppesuund ja praktilise kallakuga õppesuund. Õppeaastal alustasid Tartu Ülikooli bioloogia, keemia ja füüsika õpikojad. Kevadel jõuab lavale koostöös Kuusalu Kunstide Kooliga Eino Tambergi operett „Odüsseus“.
2012. aastal omistatakse koolile tiitel "Turvaline kool".
2013. aasta kevadel etendus algklasside muusikaline suurvorm "Pöial-Liisi", kus osaleb ligi 300 õpilast.
1. septembrist 2014 on õppeaasta jaotatud põhikooliosas trimestriteks, gümnaasiumiosa jätkab tööd kursuste süsteemis kahe õppesuunaga: loodus- ja reaalainete ning sotsiaal- ja humanitaarainete õppesuunaga. 
Kooli õuel avati skatepark. Klassides on interneti wifiühendus, laenutada saab sülearvuteid ja tahvelarvuteid.
Algatati ESF projekt „Huvitav Kool – Üldõpetus ja ainetevaheline lõiming“. Tööd alustab kooli tervisenõukogu, esimesed robootikaringid. Õpilaskodu saab värskema ilme.

2015. aastal  avati esmakordselt neli esimest klassi, neist üks klass alustas tööd endises õpetajate toas. Uuendati kooli struktuuri: tööd alustas tugikeskus. Spordis saadi 2015. aasta eest Harjumaa kompleksarvestuse võit, oleme Harjumaa parim spordikool! Algasid mitmed rahvusvahelised projektid: „Values – the Essence of an Active Citizen!“, „Open the Door“, „Join us – Support me!“. 2015/16 õppeaastal viibis Erasmus+ Õpirände projekti raames 8 õpetajat täiendkoolitusel välisriikides. 

Septembrist 2016 töötab koolis Erasmus+ EVS projekti raames vabatahtlikuna Alberto Gonzalez de la Fe Hispaaniast. 

 

Kooli nimetused ajaloos:

Kiiu-Pirsallika vallakool 1868-1902
Kiiu kaheklassiline ministeeriumikool 1902-1920
Kiiu 6-klassiline Algkool 1920-1938
Kuusalu 6-klassiline Algkool 1938-1944
Kuusalu Mittetäielik Keskkool 1944-1950
Kuusalu 7-klassiline Kool 1950-1962
Kuusalu 8-klassiline Kool 1962-1974
Kuusalu Keskkool alates 1974

Koolijuhatajad
Heinrich Stein 1868-1871
Juhan Mill 1871-1876
Johan Plumer 1876-1880
Johannes Einstruk 1880-1898
Eduard Federman 1898-1902
Anton Kuldkepp 1902-1906
Mart Liiva 1906-1911
Anton Lõhmus 1911-1914
Gustav Leht 1915-1944
Tõnis Pere 1944-1946
Salme Kotkas 1946-1947
Lydia Soorand 1947-1948
Boris Kivik 1948-1950
Mari Meerik 1950
Emil Eskla 1950-1954
Voldemar Virkus 1954-1955
Karin Lehtpuu 1955-1959
Laine Kadajas 1959-1984
Sulev Valdmaa 1984-1989
Aleksander Ardel 1989-2006
Vello Sats alates 2006

 

Vana koolimaja valmis 1884.a.



Vana koolimaja tagakülg



Kiiu vallamaja ehitati 1900.a.



Kuusalu Kool 1965



Juurdeehitus valmis 1975.a.



Internaat ja söökla valmisid 1977.a.



2000. aastal ehitati fuajee peale teine korrus, valmisid aula, keelekabinetid ja raamatukogu lugemissaaliga.

 

spordikeskus

2008. aastal valmis spordikeskus.

kool 2009

2009. aastal ehitati vana lasketiiru ruumidesse garderoob.