Haridusliku erivajadusega (HEV) õpilase toetamine

MATERJALID

Haridusliku erivajadusega (HEV) õpilase toetamine Kuusalu Keskkoolis

Juhendmaterjal kuulub Kuusalu Keskkooli õppekava juurde.

Tugimeetmed on suunatud õpiraskustega, käitumisprobleemidega, tervisehäiretega, pikemaajaliselt õpikeskkonnast eemal viibivatele, kooli õppekeelt ebapiisavalt valdavatele  või andekatele õpilastele.

Tugimeetmete eesmärk on võimalikult varajane märkamine ja püüd ennetada õpi-, suhtlemis- ning käitumisprobleeme.

KLASSIJUHATAJA/ KLASSIÕPETAJA/ AINEÕPETAJA

Õpilase probleemide esmane märkaja on õpetaja.

Õpetaja kasutab tundides  erivajadusega õpilase abistamiseks vajalikke võtteid: õpilase eripärast tulenev  lähenemine, individuaalne juhendamine ja sobiva õppevara kasutamine.  Väljaspool tundi lisanduvad  vajadusel konsultatsioonitunnid ja töö pikapäevarühmas. 

Õpetaja analüüsib  õpilasele osutatud õpiabi ning annab hinnangu valitud meetodite tulemuslikkusele.

Klassiõpetaja/klassijuhataja suhtleb perega, andes teada probleemsest valdkonnast ja kasutuselevõetud tugimeetmetest.

Raskuste püsimisel  konsulteerib klassijuhataja/klassiõpetaja või aineõpetaja  tugisüsteemide spetsialistidega, et kohaldada tõhusamat õpiabi tunnis või tunniväliselt. Vajadusel teeb ettepaneku õpiabirühma suunamiseks.

KOOLIS TÖÖTAVAD TUGISPETSIALISTID

HEV KOORDINAATOR

Toetab õpetajat  töös  haridusliku erivajadusega õpilastega, korraldab koostööd tugisüsteemi spetsialistide vahel, määrab koostöös spetsialistidega sobiva õpiabivormi ja jälgib/hindab õpiabi tõhusust,  suunab õpilase individuaalsuse kaardi täitmist. Tulenevalt vajadusest teavitab ja nõustab koordinaator lapsevanemat, teeb ettepanekuid juhtkonnale vajalike meetmete rakendamiseks, koordineerib tugisüsteemi koostööd asutuses  ning selle väliselt.

SOTSIAALPEDAGOOG
Kõikidele HEV õpilastele võimaldatakse sotsiaalpedagoogi abi. Sotsiaalpedagoog osaleb HEV õpilaste väljaselgitamisel, tegeleb nende peredega, abistab õpilasi isiklike ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel ja jälgib  koolikohustuse täitmist. Sotsiaalpedagoog osutab abi HEV õpilaste klassikollektiiviga kohanemisel, teeb preventatiivset tööd koolikiusamise valdkonnas ja abistab konfliktsituatsioonide väljaselgitamisel ja lahendamisel.

Vajadusel esindab sotsiaalpedagoog HEV õpilasi väljaspool kooli.

PSÜHHOLOOG

Psühholoog nõustab ja abistab klassijuhatajaid õpilase HEV küsimustes ja õpilase individuaalsuse väljaselgitamisel. Vastavalt vajadusele osaleb psühholoog HEV-alastes vestlusringides ja nõustab lapsevanemaid kooliküpsuse ning HEV küsimustes. Vajadusel esindab psühholoog HEV õpilasi väljaspool kooli. Psühholoog vastutab HEV õpilasi puudutavate konsultatiivsete otsuste säilitamise ja juhtkonnale tugisüsteemide määramiseks vajaliku teabe edastamise eest.

LOGOPEED

Logopeed  toetab õpilase arengut, aidates  kaasa  kõne nende valdkondade arengule, mis on vajalikud õppekava omandamiseks. Logopeed  osaleb  erivajaduste väljaselgitamisel, logopeedilise abi  planeerimisel  ning korraldamisel. Teeb koostööd kooli juhtkonna, õpetajate, lapsevanemate ja erialaspetsialistidega, et leida parimad võimalused lugemis-, kirjutamis- ja kõneraskustega õpilaste õpetamiseks. Vajadusel teeb ettepaneku individuaalse õppekava rakendamiseks (sealhulgas diferentseeritud hindamiseks keeltes). Õppeaasta esimese kolme nädala jooksul selgitab logopeed välja kõneravi vajavad põhikooliosa õpilased. Erilise tähelepanu all on esimese klassi õpilaste õpiabi vajaduste väljaselgitamine.

ÕPIABIRÜHMA ÕPETAJA

Õpiabirühma õpetaja on võimalusel eripedagoog või  eripedagoogilise lisaettevalmistuse saanud õpetaja.

Õpiabirühma õpetaja osaleb töökoosolekutel, nõustab lapsevanemat erivajadusega õpilase arendamisel ja  tema toimetuleku toetamisel, selgitab välja  õpilase psüühiliste protsesside arengutaseme ning lähtuvalt vajadusest aitab jõukohastada tema õppimist tunnis.

Koostöös klassiõpetaja, aineõpetaja ja  teiste spetsialistidega teeb õpiabirühma õpetaja ettepanekuid õpiabi vajavate õpilaste suunamiseks õpiabi rühma, koostab vajalikud töökavad.

valib sobiva õppemetoodika, õppematerjalid ning arendab õpilase õpioskuste ja enesekontrolli kujundamist, aitab luua erinevate õppeainete vahelisi seoseid ning suunab kasutama õpilasele sobivaid strateegiaid õppematerjali omandamiseks.

Õpiabirühma õpetaja hoiab end kursis õpilase õpitulemustega, osaleb koostöös aineõpetajaga õpilase hinnete kujundamisel, individuaalse õppekava (IÕK) koostamisel ning rakendamisel.

Osaleb õpilase individuaalsuse kaardi (ÕIK) täitmisel.

ABIÕPETAJA

Abiõpetaja  abistab tervise-, õpi -ja käitumisprobleemidega  õpilasi, kes vajavad suunamist ainetunnis või koolipäeva vältel. Abiõpetaja töötab erivajadustega õpilastega koostöös õpetajaga, vajadusel tugisüsteemi spetsialistide juhendamisel, tagamaks  õppeprotsessi efektiivsus tunnisituatsioonis.

KOOLIÕDE

Kooliõde nõustab õpetajaid ja tugisüsteemi liikmeid õpilaste terviseprobleemide küsimustes.

Vajadusel osaleb kooliõde tugisüsteemi koosolekutel.

ÕPILASKODU JUHATAJA

Õpilaskodu juhataja osaleb vajadusel tugisüsteemi koosolekutel õpilaskodus elavate õpilaste õppetöö küsimustes, annab tagasisidet ja teeb koostööd tugisüsteemi spetsialistidega.

Õpilaskodu juhataja osaleb õppenõukogu koosolekutel, erivajaduste temaatikat  kajastavatel  koolitustel, teeb tihedat koostööd õpetajate ja lastevanematega. Vajadusel osaleb õpilaskodu juhataja tugisüsteemide töös. Ta jälgib õpilaste õppimist ja koolikohustuse täitmist, vajadusel abistab neid kaaslastega suhtlemisel ja iseendaga toimetulemisel. Õpilaskodu juhataja arendab õpilaste distsipliini, enesekontrolli ja hügieeni, tegeleb individuaalselt iga õpilasega ja suunab vajadusel nende tegevusi.  Samuti juhendab õpilaskodu juhataja öökasvatajate individuaalset  tööd  õpilastega, kel esineb erivajadusi.

KOOLIS TEHTAV TÖÖ

ÕPIEDUTUST ENNETAV TÖÖ ENNE KOOLI
Lapsevanemate nõustamine enne kooli toimub põhiosas koostöös piirkonna lasteaedadega. Piirkonna lasteaedades mittekäivaid lapsi nõustatakse individuaalselt koolieelse aasta kevadperioodil. Nõustamist viivad läbi logopeed ja psühholoog.

MÄRKAMINE KOOLIS

Õpilase esmane abistaja ja tema erivajaduse märkaja on õpetaja. Klassiõpetajal on soovitav  koostöös lapsevanemaga välja selgitada õpilase kooliga seotud erisused ja erivajadused, samas ka jälgida ja suunata, et vastav märge oleks õpilase kooli vastuvõtu avaldusel. Rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral annab lapsevanem sellest teada klassijuhatajale või HEV koordinaatorile. Kooli astuja puhul tutvuvad klassijuhataja ja tugispetsialistid koolivalmiduse kaardiga.

Kõikidele õpiabi vajavatele õpilastele võimaldatakse osalemine pikapäevarühmas ja/või konsultatsioonitundides.  Õpiabi osutamiseks teeb aineõpetaja koostööd õpiabirühma õpetaja ja logopeediga, kes aitavad tõhustada tööd sobiva õppematerjali leidmisel ning individuaalsete võtete valikul.

Käitumis- ja sotsiaalsete probleemide korral toimub koostöö sotsiaalpedagoogi ja psühholoogiga.

TUGISÜSTEEMIDE TÖÖKOOSOLEK

Õpetajat abistavad kooli tugispetsialistid, kes jälgivad õpilase arengut ja erivajadusi valdkonnapõhiselt.  Hariduslike erivajaduste ja eriõpetuse küsimusi käsitletakse tugisüsteemi  töökoosolekutel vähemalt kaks korda kuus. Ettepanekuid  teemade käsitlemiseks võivad  teha kõik õpetajad, taotlus esitatakse kirjalikult. Koostöö tulemusena määratakse või täpsustatakse  õpilasele vajalik tugisüsteem.

ÕPILASE INDIVIDUAALSUSE KAART (ÕIK)

Kõikide õpilaste kohta on klassijuhatajal soovitav  võtta kasutusele õpilase individuaalsuse kaardi (ÕIK) I tasand (vt lisa 1).

 Esimesel tasandil õpilase jälgimine abistab  klassijuhatajat arenguvestlusteks valmistumisel.

Kui õpilane ei suuda vaatamata abile (abi tunnis, pikapäevarühm, konsultatsioonitunnid, nõustamine, vestlused vanemaga jms) või lähtuvalt tervislikust seisundist täita õppekava ja/ või kodukorra nõudeid, informeerib aineõpetaja klassijuhatajat, kes võtab edasiste meetmete rakendamiseks ühendust HEV koordinaatoriga, et otsustada lisameetmete rakendamine kooli tasandil.

Tõhusamate meetmete  rakendamisel (õpiabirühm, tugikava) täidetakse ÕIK  I tasand   terves ulatuses (lisa 1 ja lisa 2). Kaardi kasutuselevõtust ja tugimeetmete rakendamisest informeeritakse  lapsevanemat. Tema nõusolek fikseeritakse nõusoleku lehel (lisa2). Leping prinditakse välja kahes eksemplaris ja allkirjastatakse. Üks eksemplar jääb lapsevanemale, teine klassijuhatajale. Klassijuhataja esitab vajadusel lepingu juhtkonnale või koordinaatorile tutvumiseks.

Käitumisprobleemide ja/või sagenenud  koolist puudumiste  korral rakendatakse käitumise tugikava.

ÕIK vorm on elektrooniline.

ÕIK  II tasand võetakse kasutusele, kui õpilane vajab suunamist nõustamiskomisjoni (lisa 3)

ANDEKAS LAPS JA ERIVAJADUS

Andeka lapse väljaselgitamisele ja  erivajadusele pööravad tähelepanu aineõpetajad, ringijuhid, tugisüsteemi spetsialistid ja klassijuhatajad ja juhendajad.

• lisatöö ainetunnis

keerukama raskusastmega ja ainekava laiendavad ülesanded,

kaasahaaramisvõimalused ainetundides (õpilane suunatakse omandatud materjali rakendama ja näiteid välja töötama, mahajääjat aitama, tasemelt tugevamaid ja loovuse rakendamist nõudvaid ülesandeid lahendama)

edukas õpilane aitab õpetajat lisamaterjalidega tunni ettevalmistamisel,

• tunniväline toetamine:

õpetaja edastab infot õpilastele väljaspool kooli toimuvatest ainealastest üritustest

tunniväline tegevus (aineringid, projektides osalemine, individuaalsed konsultatsioonid jms)

ettevalmistav töö aineolümpiaadideks, konkurssideks jms

huvikool

teaduskool

projektiõpe

osalemine koolivälistel ainealastel üritustel, võistlustel, konkurssidel

loovtööd kunstide alal

iseseisev töö raamatukogus või juhendaja juures

lisalektüüri lugemine populaarteaduslikest raamatutest, teaduskirjandusest ja perioodikast

Andekate õpilaste puhul rakendatakse vajadusel individuaalset õppekava.

PIKAPÄEVARÜHM

Pikapäevarühma eesmärgiks  on õpetajapoolse toetuse ja õpiabi pakkumine väljaspool ainetundi ning õpilase individuaalsuse väljaselgitamine, õpioskuste kujundamine ja vastastikust suhtlemist arendavate tegevuste organiseerimine. Pikapäeva rühma õpetaja suunab kodutööde tegemist. Tegeletakse erinevate tegevustega vastavalt pikapäevarühma päevakavale: õppimine koos puhkepausidega, mängud (arendavad lauamängud, konstrueerimismängud, nuputamismängud liikumismängud, võistlusmängud, pallimängud jms, jalutuskäigud õues, kooli arvutiklassi külastamine, kooli raamatukogu külastamine, vaba tegevus (näiteks lugemine, joonistamine, muu käeline tegevus).

ÕPIABIRÜHMAD

Õpiabirühma määratakse laps tugisüsteemi koordinaatori ettepanekul direktori otsusega pärast ÕIK I osas tehtud ettepanekute analüüsi ja  ümarlaua kokkuvõtet.

Õpiabi algatamisel vanema soovil esitab lapsevanem kirjaliku avalduse direktorile.

Direktor edastab avalduse õppealajuhatajale, kes menetleb seda koos HEV koordinaatoriga. Õpiabirühma eesmärk on toetada pikaajaliste või püsivate spetsiifiliste õpiraskustega 1. - 9. klassi õpilasi. Õpiabirühma tund on korrektsioonilise suunitlusega, arvestades õpilase ealisi ja individuaalseid iseärasusi, psüühiliste protsesside (taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine), tunde- ja tahtevalla, motoorika, kõne, suhtlemise ning õpioskuste taset.  Õpiabirühma tunde on I kooliastmes kuni neli tundi nädalas, II kooliastmes vähemalt kolm,  III kooliastmes kaks tundi nädalas. Õpiabirühmas võib osaleda korraga kuni 6  õpilast ja rühma võib moodustada erinevate klasside õpilastest. Õpiabirühma tunnid viiakse läbi sama ainetunni ajal või osaliselt õppetöö välisel ajal. Huvitegevus toimub õpiabirühma tundide järgselt. Õpiabirühma õpetaja põhjendatud ettepanekul, koostöös aineõpetaja ja HEV koordinaatoriga võib kool rakendada õpilasele teatud ainetes individuaalset hindamist, mis kajastatakse õpilepingus. Kuusalu Keskkoolis tegutsevad järgnevad õpiabirühmad: õpiabirühmad õpioskuste ja psüühiliste protsesside arendamiseks (1.-3. klassis), õpiabirühmad ainealase õpiabi osutamiseks (1.-9. klassis),  logopeediline abi (1.-9. klassis).  Õpiabitundides  kujundatakse ja arendatakse õpi- ja kognitiivseid oskusi, korrigeeritakse kõnepuudeid ja arendatakse suulist ning kirjalikku kõnet, kujundatakse ja arendatakse eripedagoogiliste võtete abil ainealaseid pädevusi ja õpivilumusi. Tunnid toimuvad  vastavalt kinnitatud tunni- ning tööplaanile. Logopeedilist abi viib läbi eripedagoogilise ettevalmistusega  logopeed.  Logopeedi poolt läbiviidav  häälikuseade toimub individuaaltööna kuni 20 minutit õpilase kohta nädalas. Häälikuseadel on vajalik lapsevanema pidev, aktiivne osalemine ja kohustus tagada  järjepidev töö kodus.

KODUÕPE / ÜHELE ÕPILASELE KESKENDATUD ÕPE

Koduõpe on õppe korraldamine õpilase kodus või muus õpilasega või piiratud teovõimega õpilase vanemaga kokkulepitud kohas väljaspool kooli ruume.  Haridusliku erivajadusega õpilasele rakendatakse koduõpet tulenevalt tema terviseseisundis.

Ühele õpilasele keskendatud õpe on ette nähtud õpilasele, kes terviseseisundist tulenevalt vajab koolis pidevat jälgimist või abistamist (rakendatakse nõustamiskomisjoni soovitusel

ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul).

Tulenevalt õpilase tervislikust seisundist ja vajadustest   rakendatakse  õpilasele individuaalset õppekava.

INDIVIDUAALNE ÕPPEKAVA

Kui eelpoolnimetatud meetmed pole andnud soovitud tulemusi ja/ või vajalike muudatuste ning kohandustega kaasneb nädalakoormuse ja õppe intensiivsuse kahanemine/suurenemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga, tuleb muudatuste rakendamiseks koostada individuaalne õppekava (edaspidi IÕK). Selle  koostamisest võtavad osa kõik lapsega tegelevad pedagoogid: klassijuhataja/klassiõpetaja, aineõpetaja, õpiabirühma õpetaja/koduõppe õpetaja või juhendaja. Protsessi kaasatakse ka lapsevanemad.

Tavaliselt on IÕK vajalik teatud õppeaines tekkinud raskuste ületamiseks, õpisisu vähendamiseks, suurendamiseks või hindamisaluste muutmiseks.

Individuaalse õppekava rakendamise tingimused  fikseeritakse kirjalikult õpilase individuaalsuse kaardil.

Enamasti on IÕK  vajalik miinimumtulemuse saavutamiseks, kui õpiabirühmades osalemine ei ole viinud soovitud tulemini. Aine piires IÕK koostatakse aineõpetaja poolt (vajadusel koostöös tugisüsteemiga). Kui õpilane vajab ind. õppekava kindlas aines, võetakse arvesse õpilase koolisiseste uuringute kokkuvõtet õpilase individuaalsuse kaardil (ÕIK). Sellest lähtuvalt koostab aineõpetaja ind. õppekava konkreetses aines (soovitatav vorm lisa 4).

Kui õpilane vajab IÕK-d paljudes õppeainetes, on tõenäoliselt tegemist püsiva õpiraskusega. Sellisel juhul tuleb õpilane suunata lisauuringutele ja nõustamiskomisjoni, et talle määrataks sobivaim haridustee jätkamise viis.

KÄITUMISE TUGIKAVA

Käitumise tugikava koostatakse õpilasele, kellel esinevad vajakajäämised käitumis-ja sotsiaalsetes  oskustes või kellel esinevad käitumisraskused, õpimotivatsiooni puudumine ja süstemaatiline koolikohustuse eiramine. Teabe kogumisel õpilase kohta on soovitav kasutada ühist hinnangulehte (lisa 5). Tugikava koostamisse kaasatakse ka lapsevanem.

Käitumise tugikava toetub õpilase tugevatele külgedele, vajadustele ja tema enda poolt püstitatud eesmärkidele. Tugikava peab olema rakendatav kogu koolipäeva ulatuses. Õpilane saab jälgida ning analüüsida oma tegevust, fikseerida oma edusammud ning üleastumised, teha järeldusi.

Lisaks klassiõpetajale/klassijuhatajale on õpilasel koolis tugiisikud psühholoogi ja  sotsiaalpedagoogi näol, kes jälgivad ja koordineerivad tugikava täitmist, vajadusel täiendavad ja tõhustavad kasutusel olevaid meetmeid ja võtteid. Tugikava täitmisele võib kaasata ka teisi õpilasi või pedagooge. Käitumise tugikava fikseeritakse kirjalikult. Kokkuvõtte meetmete tulemuslikkusest ning ettepanekud edaspidiseks tehakse aasta lõpul sissekandena ÕIK-l.

Koolis ettetulevate  konfliktsituatsioonide puhul kasutatakse  kokkulepitud  seletuskirja vormi (vt lisa 6). Koopia seletuskirjast saadetakse lapsevanemale tutvumiseks ja allkirjastamiseks. Allkirjastatud koopia jõuab tagastatult sotsiaalpedagoogile.

KOOSTÖÖ ERIARSTIGA

Koostöö eriarstiga toimub lapsevanema vahendusel.

Eriarstile suunamise soovituse teeb lapsevanemale teatavaks klassijuhataja või koordinaator. Samas teavitatakse lapsevanemat koolipoolse kokkuvõtte koostamise vajadusest.

Lapsevanema taotlusel väljastatakse lapsevanemale kokkuvõte õpilase õppimisest ja toimetulekust koolis. Kokkuvõtte koostamisel osalevad klassijuhataja ja tugisüsteemi spetsialistid, vajadusel kaasatakse aineõpetajaid. Klassijuhataja/aineõpetaja kokkuvõtte puhul  on otstarbekas kasutada kokkulepitud soovitusi (lisa 7). Kokkuvõte koostatakse elektrooniliselt ja saadetakse koordinaatorile kokkulepitud ajaks, sellele lisatakse tugispetsialistide hinnangud. Kokkuvõtte väljastamisel arutatakse see  läbi koos lapsevanemaga, vajadusel teeb seda tugispetsialist või koordinaator. Klassijuhataja hoiab end kursis uuringute kuluga. Eriarstilt saadud otsusest teavitab lapsevanem klassijuhatajat või koordinaatorit.  Lepitakse kokku  koolile  tagasiside andmine ja vajadusel vestlusring.

Eriarsti väljastatud tõendeid ja konsultatiivseid otsuseid säilitatakse lukustatud kapis, olenevalt eriarstist ja diagnoosi tüübist kas med.õe või psühholoogi kabinetis. Infot rehabilitatsiooniplaani olemasolust edastab lapsevanem.

ÕPILASKODU

Õpilaskodu põhiülesandeks on õpivõimaluste loomine sotsiaalselt vähekindlustatud, koduse järelvalveta ja/või kaugel elavatele õpilastele, sealhulgas HEV õpilastele.

KOOSTÖÖ ÕPINÕUSTAMISKESKUSEGA

Vajadusel toimib koostöö õpinõustamiskeskuse spetsialistidega.

Lähtuvalt eesmärkidest suunatakse õpilane koos vanemaga spetsialisti vastuvõtule või tellitakse nõustamisteenus kooli. Nõustamisteenust kasutatakse ka tugisüsteemi spetsialistide ja pedagoogide abistamiseks, keerukamate juhtumite korral.

NÕUSTAMISKOMISJONI SUUNAMINE

Suunamine komisjoni toimub hariduslike erivajadustega isikute õppe ja kasvatuse korraldamiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses loetletud juhtudel, samuti  juhul, kui õpiabi/ logopeediline abi või IÕK ei ole andnud soovitud tulemusi.

Vajadus õpilase nõustamiskomisjoni suunamiseks selgitatakse välja hiljemalt märtsikuu jooksul. Koordinaatori ettepanekul määratakse koolipoolne esindaja nõustamiskomisjonis.

Õpilase suunamisel nõustamiskomisjoni esitab lapsevanem nõustamiskomisjonile järgmised dokumendid:

1. õpilase isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse või tõendi) ärakiri või väljavõte;
2. kui taotluse esitab vanem, siis vanema isikut tõendava dokumendi ärakiri või väljavõte;
3. õpilase individuaalsuse kaart;
4. kooli koostatud ülevaade eelnevate õppeaastate õpitulemustest ja klassitunnistuse ärakiri;
5. perearsti ja eriarsti või muu spetsialisti hinnang, kui see on vajalik haridusliku erivajaduse täpsustamiseks, et nõustamiskomisjon saaks soovitada sobilikku rakendatavat meedet;
6. rehabilitatsiooniplaani olemasolul selle ärakiri.

Nõustamiskomisjon võib vajadusel nõuda täiendavaid dokumente ja spetsialistide hinnanguid õpilase  arengu täpsustamiseks.

Õpilase individuaalsuse kaardi  I tasandi täitmise  eest vastutab klassijuhataja, kes suunab kaardi täitmist piisava ajavaruga.

ÕIK II tasand täidetakse koolis  juhul, kui õpilane vajab suunamist väljapoole kooli.

Kaart antakse lapsevanemale üle väljaprinditult, vajadusel tutvustab koordinaator koolisiseste uuringute tulemusi. Kaardi väljastamine allkirjastatakse.

Pärast nõustamiskomisjoni soovitusi kutsutakse lapsevanem  nõupidamisele, et leppida kokku soovitatud meetme rakendamise tingimused.

KOKKUVÕTETE TEGEMINE ÕPIABI TÕHUSUSEST

Õpiabi ja teiste meetmete rakendamise tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldavad kõik meetme rakendamisel osalenud õpetajad ja tugispetsialistid vähemalt kord õppeaastas ÕIK-l õpilase arengut, toimetulekut ja soovitusi. Kõik sissekanded fikseeritakse kuupäevaliselt. Perioodi lõpul ühisel töökoosolekul hindavad HEV  koordineerija, õpetajad ja tugispetsialistid meetmete tõhusust või järgnevate meetmete rakendamist. Kokkuvõte fikseeritakse ÕIK-l.

LISAD

Lisa 1 ÕIK I tasand

Lisa 2 Nõusoleku leht õpiabi rakendamiseks

Lisa 3 ÕIK II tasand

Lisa 4 Individuaalne õppekava konkreetses aines

Lisa 5 Teabe kogumine probleemkäitumisega õpilase kohta

Lisa 6 Õpilase seletuskiri

Lisa 7 Kokkuvõtte koostamine HEV õpilase õppetegevusest