Pilt: https://www.puhkaeestis.ee/et/mannikjarve-matkarada

Tarkus tuleb tasapisi,
aga kannab vilja,
tarkust tragilt taga nõuda
pole iial hilja.
Armas koolipere – õpilased, õpetajad, koolitöötajad ja lapsevanemad!

 

Me elame aasta vaat et kõige kaunimas ajas. Looduses on nii palju imetlusväärset ja nauditavat. Kõik ümberringi pakatab elust ja ilust. See, mis kevadel on maha külvatud, igatseb kasvada ja suuremaks sirguda, janunedes vihma ja päikese järele, mis selle kasvu ja arengu toob.

Täna lõpetame selleks kooliaastaks oma õppetöö. On viies juuni kaks tuhat kakskümmend.
Milline ta oli, lõppev aasta?
Me õppisime ja õpetasime palju, me jõudsime palju, me tegime palju ja saavutasime rohkesti häid kohti maakondlikel ja vabariiklikel mõõduvõtmistel.

Meie koolis on palju väärtuslikku ja seda tuleb hoida!
Mõnikord juhtub, et me ei oska hinnata kõike seda väärtuslikku, mida elu meile kingib. Teisisõnu, me kipume justkui iseenesest mõistetavalt võtma kõike seda head, mis meid ümbritseb. Või koguni oleme vahel liialt kriitilised üksteise, oma kaaslaste suhtes. Samas on aga kõige väärtuslikum meie elus just siinsamas, meie ümber – see on meie kõigi koostöö ja toetav suhtumine üksteise tegemistesse, just see ongi suurim väärtus.
Aasta kaks tuhat kakskümmend on eriline aasta, meie koolis, Eestis, kogu maailmas. Me sattusime ootamatult kriisi. Igal kriisil on omad faasid ja need me läbisime ning neid läbime veel praegugi.
Distantsõppele üleminek oli ju äkiline, meil puudus selge metoodika ja suuresti ka igasugune toetav materjal. Samas meil oli hea võimalus proovida, kuidas mõjub senise harjumuspärase kooli puudumine meile kõikidele – erinevas vanuses õpilastele, erinevatele õpetajatele.
Distantsõppe puhul langes ju lapsevanemale palju suurem vastutus kui traditsioonilise õppe korral. Kodu ülesanne on kasvatada lapses töökust ja sihikindlust ning toetada teda õpingutes, nüüd tuli lisaks veel lapsi aidata nende igapäevases õppetöös, kodus õppimises. Kahjuks ei saanud õpetajad olla distantsilt lapse eest samal moel vastutavad kui tavaõppe puhul. Ma olen jätkuvalt vaimustuses sellest, kui arukad on meie õpilased, kui leidlikud on meie õpetajad, kui toetavad ja mõistvad on meie lapsevanemad. Suur tänu teile selle põneva ja õpetliku aja eest. Suur kiitus ja kummardus teile!
Elus võib ette tulla raskeid hetki, aga alati saab püüda paremuse poole. Ja elu ei saagi olla kogu aeg niisugune, et kõik on ainult väga hästi. On raskemaid ja kergemaid aegu. Raskem aeg tuleb üle elada, sellest saab õppida, et suuta teha midagi teisiti siis, kui raske olukord peaks uuesti tulema.
Igal ajal, olgu siis parajasti kergem või raskem, tunneme rõõmu headest kaaslastest. Igale inimesele on ju oluline, et tema ümber oleks häid sõpru, rohkesti rõõmu ja soojust. Kõige selle olemasolu on meie endi teha – soovin teile, et teid ümbritseksid alati sõbrad, rõõm ja soojus!

Meie kooli rõõmud ja mured on ka minu rõõmud ja mured ja ma elan alati nendele südamega kaasa.
Ja ma usun, et iga meie kooli poiss ja tüdruk, iga meie õpetaja, iga meie kooli töötaja ja lapsevanem tunneb samamoodi.
Kõik, mis meie koolis on head või halba, on seotud igaühega meist, on seotud minuga, on seotud sinuga.
Tunneme end kõiges meie koolis toimuvas osalisena.

Täna olen jõudnud ühe pika matka lõpp-punktile üsna lähedale, minu matkad on alati olnud põnevad, väljakutseid ja rahuldust pakkuvad. Mulle on minu matkad alati meeldinud. Ma olen neid matku oodanud ja nautinud. Viimane matk on olnud ka väsitav ja kurnav, nagu üks korralik matk ikka olema peab.
Mägironijadki ei õnnitle üksteist mitte tipus, vaid tagasi laagrisse jõudes, sest eesmärk pole mitte tippu jõuda, vaid hea õnne korral tipu kaudu elusalt tagasi oma koju jõuda, et alustada jälle uut matka.
Ma olen täna jälle mäetipus, Kuusalu kool on heades kätes ja minul on kerge sellelt matkarajalt kõrvale astuda ja jätkata juba noorusajast tuttaval matkarajal.
Elu on ilus matk.
Me kõik saame praegusest kriisist üle. Kriise tuleb ikka ja veel, kellegi elu pole ainult puhas nauding, et sõidad nagu soe nuga läbi külma või. Peame suutma erinevate olukordadega toime tulla. Igaühel on oma mõõnad, aga ei tohi jääda ennast haletsema või kurvaks.
Elu läheb ju edasi.
Tahan kõikidele soovida, et oleksime alati ja hästi nähtavad. Ka sõna otseses mõttes nähtavad. Et õpiksime hästi, töötaksime hästi, käituksime hästi ja oleksime sõbralikud. Siis olemegi kõikidele hästi nähtavad.

Olgem ikka oma kooli väärilised!

Tänan kõiki õpilasi, lapsevanemaid ja koolitöötajaid töise ja põneva aja eest.
Rõõmustage, et ees on ilus suvi täis huvitavaid võimalusi ja põnevaid ettevõtmisi.
Head meelt teile, armas koolipere!

Vello Sats