ftype_doc Hindamisjuhend

Hindamine ning klassi ja kooli lõpetamine

§ 1. Hindamine
(1) Hindamise eesmärk on:
1) toetada õpilase arengut;
2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
(2) Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.
(3) Õpilasel on õigus saada õpetajalt teavet hindamise korralduse ning oma hinnete kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule.
(4) Teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilastele aineõpetajad. Trimestri, poolaasta või kursuse algul teeb õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende kontrollimise aja ja vormi. Tunni alguses teatab õpetaja teema, õpitavad oskused ja kontrollimise vormi.
 (5) Lapsevanemal on õigus saada teavet oma lapse teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtete ja korra kohta ning saada teada tema hindeid või teadmistele ja oskustele antud hinnanguid.
(6) Hinded tehakse  lapsevanemale/õpilasele teatavaks õpilaspäeviku, e-kooli ja vajadusel hinnetelehe kaudu.
(7) Kokkuvõtvad hinded/hinnangud tehakse teatavaks põhikooliosas klassitunnistuse ja gümnaasiumiosas õpinguraamatu kaudu. Põhikooliosas kasutatakse elektroonilist klassitunnistust. Paberkandjal väljastatakse tunnistus õppeperioodi lõpul, lapsevanema avalduse alusel ka varem.
(8) Kool annab põhikooliosa õpilasele ja vanemale tagasisidet õpilase käitumise ja hoolsuse kohta kolm korda õppeaastas. Käitumist hinnatakse alloleva skaala järgi põhikooliosas trimestri lõpus ja gümnaasiumiosas õppeperioodi lõpus ja hinne märgitakse  eKooli ja õpinguraamatusse. Klassijuhataja tutvustab õpilastele käitumise hindamise põhimõtteid õppeaasta alguses.

(9) Käitumishindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kellel üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt. Õpilane suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
(10) Käitumishindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid. Õpilane suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.
(11) Käitumishindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid on esinenud eksimusi. Õpilane täidab üldiselt õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, ei õpi  võimetekohaselt.
(12) Käitumishindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes korduvalt ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning kes suhtub õppeülesannetesse lohakalt  ja vastutustundetult. 
Õpilase käitumise võib hinnata „mitterahuldavaks“ ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
(13) Käitumise hindamisel lähtutakse kooli õppekavas toodud üldpädevustest ja kooli kodukorra nõuetest.
 (14) Õpilane viiakse üle järgmisse klassi olenemata käitumise aastahindest.
 (15) Nõuded õpilase käitumisele esitatakse kooli kodukorras.

§ 2. Kujundav hindamine
(1) Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.
(2) Õppetunni või muu õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade), ent ka käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad õpetajad õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.
(3) Õpilane kaasatakse hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning tõsta õpimotivatsiooni.
 (4) Arenguvestlusel analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut tulenevalt õpilase individuaalsest eripärast ja õpilase, vanema või kooli poolt oluliseks peetavast (näiteks käitumine ja emotsionaalne seisund, hoiakud ja väärtushinnangud, motivatsioon, huvid, teadmised ja oskused). Arenguvestlus võimaldab anda tagasisidet õppekava üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide, läbivate teemade eesmärkide, ainevaldkondlike eesmärkide ja ainealaste õpitulemuste kohta. Arenguvestlusel seatakse uued eesmärgid õppimisele ja õpetamisele. Arenguvestluse oluline osa on õpilase enesehindamine.
(5) Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta. 1. – 4. klasside õpilased koostavad õpimapi, mida saab kasutada arenguvestluse läbiviimisel. Teistes klassides toimub õpimapi koostamine ainekavas toodud korras.

§ 3. Teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus põhikooliosas
(1) Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes. Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamise tulemusi väljendatakse 1. klassis sõnaliste hinnangutega, alates 2. klassist numbriliste hinnetega viiepallisüsteemis.
(2) Trimestri algul teeb õpetaja teatavaks kokkuvõtvate hinnete kujunemise korra. Trimestri õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult õpilastega ja teiste ainete õpetajatega. Kontrolltööde plaani saab jälgida eKoolis.
(3) 8. klassi õpilased sooritavad loovtöö, mis on kohustuslik põhikooli lõpetamiseks ja mille aluseks on „Kuusalu Keskkooli loovtööde koostamise juhend põhikooli III astmes“. Loovtööd võib õpilase soovi korral arvestada 8. klassi üleminekueksamina. Soovi korral võib 8. klassi õpilane sooritada lisaks ka üleminekueksami.
* Eksamiainete loetelu teatatakse õpilastele II trimestri lõpuks.
* Üleminekueksami hinnet arvestatakse aastahinde panekul ja see võrdsustatakse  ühe trimestri hindega.

§ 4. Teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus gümnaasiumiosas
(1) Õpilase teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes. Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamise tulemusi väljendatakse viiepallisüsteemis.
(2) Kursuse algul teeb õpetaja teatavaks kokkuvõtvate hinnete kujunemise korra. Kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult õpilastega ja teiste ainete õpetajatega. Kontrolltööde plaani saab jälgida eKoolis.
(3) 10. klassi õpilastele viib kool ühes õppeaines läbi  üleminekueksami.
1) Eksamiainete loetelu teatatakse õpilastele II trimestri lõpuks.
2) Üleminekueksami hinne võrdsustatakse  ühe kursuse hindega ja seda arvestatakse kooliastmehinde panekul.

§ 5. Hinded viiepallisüsteemis
(1) hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;
(2) hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
(3) hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;
(4) hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;
(5) hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.
(6) hindamisel võib õpetaja kasutada koos numbriliste hinnetega nende täpsustamiseks plusse ja miinuseid.
(7) Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.
(8) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega «nõrk». Õpilasele ei anta sel juhul  võimalust selle töö järele vastamiseks.
(9) Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud panemata, antakse põhikooliosa õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Gümnaasiumiosa õpilasele antakse järelevastamise võimalus ainult erandjuhul kokkuleppel aineõpetajaga. Järelevastamiseks on reeglina aega maksimaalselt kaks nädalat. Vastamise aja lepivad õpilane ja õpetaja kokku. Kui õpilane selle aja jooksul ei vasta, hinnatakse tema töö hindega “1”.
Ühte tööd saab õpilane järele vastata ainult üks kord.
10) Esitamata arvestuslik töö märgitakse eKooli päevikus hindega “1” või õpilase puudumise korral hüüumärgiga (”!”),  pärast järelevastamist märgitakse päevikusse  uus hinne.

§ 6. Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine põhikooliosas
(1) Kokkuvõttev hinne on õppeaine trimestri- ja aastahinne.
(2) Trimestrihinne pannakse välja trimestri lõpul antud trimestri jooksul saadud hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud trimestrihinnete alusel õppeperioodi lõpus.
 (3) 1. klassis kasutatakse poolaastahinnetena sõnalist hinnangut. Tunnistusel on õppeained jaotatud osaoskusteks ja antud järgmine sõnaline hinnang: väga hästi, hästi, harjuta veel, on raske.
Alates 2. klassist kasutatakse trimestrihinnetena numbrilisi hindeid viiepallisüsteemis.
 (4) Kui õppeperioodi keskel on õppeaine trimestrihinne või -hinnang jäänud andmata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde või -hinnangu väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk» või antakse tulemustele mitterahuldav hinnang.
(5) Õpilasele, kelle trimestrihinne on «puudulik» või «nõrk», kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (näiteks logopeediline abi, konsultatsioonitunnid  jm), et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
(6) Trimestrihinnete või -hinnangute alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse õppeperioodi lõpus.
(7) Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest või -hinnangutest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või «nõrk» või mitterahuldav hinnang. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu  õppeperioodi lõpus. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne või -hinnang pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
(8) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne «puudulik» või «nõrk» või mitterahuldav hinnang, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.
(9) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne «puudulik» või «nõrk» või mitterahuldav hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.
(10) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
(11) Lõikes 7 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

§ 7. Põhikooli lõpetamine
(1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt «rahuldavad», kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.
(2) Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:
1) kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;
2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.
 (3) Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas määruses sätestatud tingimustel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud käesolevas määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30  alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.
(4) Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel või kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib lõikes 1 nimetatud eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami.
(5) Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keele teise keelena eksami sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina. Koolieksami ettevalmistamisel ja hindamisel lähtutakse Põhikooli riikliku õppekava §-s 23 sätestatust.
(6) Põhikooli lõpetanuks peetakse eksterni, kes on sooritanud põhikooli lõpueksamid ning aineeksamid nendes õppeainetes, milles tal puuduvad põhikooli lõputunnistusele kantavad hinded või milles tal ei ole tõendatud teadmisi ja oskusi varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamise kaudu. Eksterni ei hinnata kehalises kasvatuses, käsitöös ja kodunduses ning tehnoloogiaõpetuses. Kooli lõpetamisel eksternina võimaldatakse lõpetajale kooli poolt juhendatud õppetegevust kokku vähemalt 15 arvestusliku õppetunni ulatuses. Muus osas toimub õppimine iseseisvalt.

§ 8. Kokkuvõtvad hinded ja klassi lõpetamine gümnaasiumiosas
(1) Kokkuvõtvad hinded on õppeaine kursusehinded ja kooliastmehinded.
(2) Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamise kaudu.
(3) Kursusehinne pannakse välja kursuse lõpul antud kursuse jooksul saadud hinnete alusel.
(4) Kooliastmehinne pannakse välja aine kõikide kursuste lõppedes kursusehinnete alusel.
(5) Kursuse- ja kooliastmehinnetena kasutatakse numbrilisi hindeid viiepallisüsteemis.
(6) Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastmehinde panekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk“.
(7) Kui õpilasele tuleks ühes või kahes aines aastahindeks välja panna “puudulik” või “nõrk”, jäetakse õpilane täiendavale õppetööle ja tema üleviimise või kooli lõpetamise otsustab õppenõukogu täiendava õppetöö tulemuste alusel 30. augustiks. Kui õpilasele tuleks kolmes või rohkemas aines aastahindeks välja panna “puudulik” või “nõrk”, kustutatakse õpilane kooli õpilaste nimekirjast.
(8) Kursusehinnete alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi või jätta täiendavale õppetööle. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse õppeperioodi lõpus.
(9) Õpilasele antakse mõjuva põhjuse olemasolul võimalus ühe kursusehinde järelevastamiseks õppeaasta jooksul. Järelevastamine toimub korralise õppetöö lõpus avalduse esitamisel direktorile ja sellele positiivse vastuse saamise korral. Avaldus direktorile esitada vähemalt nädal enne õppeperioodi lõppu, viimase kursuse hinde järelevastamise korral kohe peale hinde selgumist.

§ 9. Gümnaasiumi lõpetamine
 (1) Gümnaasiumi lõputunnistuse annab gümnaasium õpilasele:
1) kelle kõikide õppeainete kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad;
2) kes on sooritanud õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele, matemaatika ja võõrkeele riigieksamid.
3) kes on sooritanud valitud õppesuunale vastava koolieksami.
4) kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul lõpueksamiga võrdväärse uurimustöö.
(2) Gümnaasiumi lõpetanuks loetakse ekstern, kes:
1) on sooritanud lõikes 2 nimetatud eksamid ning
2) on sooritanud aineeksamid nendes kursustes, milles tal puuduvad kursuste hinded või milles ta ei ole tõendanud teadmisi ja oskusi varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise kaudu. Eksterni ei hinnata kehalises kasvatuses.
(3) Lõpueksamite korraldamise, sealhulgas lõpueksamite eritingimustel sooritamise tingimused ja kord sätestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega.

§ 10. Hinde ja kokkuvõtva hinnangu vaidlustamine

(1) Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.
(2) Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.