Kooliturvalisus

Turvalisuse puhul ei ole tegemist koolielu eraldiseisva valdkonnaga. Turvalisust kujundatakse ja see väljendub kõikide tegevuste juures, mis koolis toimuvad. Kool, koolipidaja ning riik vastutavad, et õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslus arendaks ning julgustaks noort huvituma ja arenema.

Kõik täiskasvanud vastutavad koolis laste märkamise ning vajadusel nende või kaastöötajate toetamise eest. Selleks tuleb teha pidevalt tööd turvalise õppekeskkonna kujundamise nimel.

Õppekeskkond on keskkond, mis toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone. Laias tähenduses võib õppekeskkonna tinglikult jagada mitmeks alavaldkonnaks, mille omaduste koosmõjus turvaline keskkond teadlikult kujundatakse.

Need valdkonnad on:

  • Struktuurid ja kodukord, mis tähendavad demokraatliku koolikorraldust, ettevõtlikkuse ja kodanikualgatuse soodustamist, avatust ja koostööd.
  • Vaimsus ja suhted, mis tähendavad koolikultuuri ja väärtuseid, traditsioone, käitumisharjumusi, koolisuhteid, õpilaste ja töötajate vaimset tervist.
  • Otsene õppetöö, mis tähendab kooli õppekava, hindamispraktikat, õpetamismetoodikat valikuid, õppevahendeid
  • Hoone ehitus, ruumide paigutus, kujundus ja sisustus, mis tähendavad stimuleerivat, arenguvõimalusi pakkuvat, ohutut keskkonda, keskkonnateadlikkust, tervislikke eluviise, liikluskasvatust, aktiivsuse ja loovuse soodustamist.
  • Teabekeskkond, keel ja kommunikatsioon, mis  tähendavad IT-alast turvet, virtuaalseid õpikeskkondi, läbimõeldud avalikkusega suhtlemist, kooli veebilehte, teadetetahvlit, infovahetust sidusrühmadega ja andmekaitset.

Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse järgi on põhikooli ülesanne luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.

Koolis ja väljaspool kooli toimuva õppe ja kasvatuse korraldamisel lähtub kool riiklikes õppekavades ja teistes õigusaktides õppekeskkonnale sätestatud nõuetest.

Kooli sisustusele, ruumidele, hoonetele ja maa-alale esitatavad tervisekaitsenõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.

Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad sätestavad, et koolis toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi nagu ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu ja ühiskondlikke väärtusi nagu vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus.

Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:
  • osaleb kogu koolipere;
  • luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;
  • koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära;
  • jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;
  • märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu; hoidutakse õpilaste sildistamisest ja nende eneseusu vähendamisest;
  • välditakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist;
  • ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale;
  • luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega;
  • luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul;
  • luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel;
  • korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine;
  • korraldatakse koolielu lähtudes rahvusliku, rassilise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest.
Füüsilist keskkonda kujundades jälgib kool, et:
  • kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas;
  • õppes on võimalused kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ning õpilastel on võimalus kasutada kooliraamatukogu;
  • kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
  • ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega;
  • kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid;
  • on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt.

Õppekeskkonna turvalisuse tagamise põhimõtted

Vägivalla all mõistetakse selle vahendatud või otsest kasutamist inimese, grupi või kogukonna suhtes, mis tekitab otseselt või loob tingimused vigastuste, surma, psühholoogilise kahju, ebasoodsate tingimuste või puuduse tekkimiseks.

Vajadusel tuleb sekkuda ka füüsiliselt, et seejuures tuleb arvestada, et füüsiline sekkumine, mille eesmärgiks on karistamine või valu tekitamine, on vägivald. Kui sekkumine on ohtlik, tuleb teha kõik võimalik kahju vähendamiseks ning kutsuda appi teine täiskasvanu või helistada politseisse. Tegevusetus abivajavat last nähes või lapse abita jätmine on vägivald.

Mistahes sekkumine peab olema proportsionaalne ohuga ja möödapääsmatult hädavajalik. Kui oht vaibub, peab muutuma vastavalt ka sekkumine. Õigusvastane ei ole vaid selline sekkumine, mis on vähim vajalik ohu kõrvaldamiseks ja mis muutub vastavalt ohu muutusele.

Järelevalve eesmärk on lapse enda või teiste laste käitumisest tingitud ohtude tuvastamine. Järelevalve peab olema korraldatud viisil, mis ei riiva põhjendamatult laste privaatsust, kuid tagab järelvalve eesmärgi täitmise.

  • Koolijuht vastutab, et koolis oleksid konkreetsed reeglid, mis tagavad turvalisuse nii õpetajatele, õpilastele kui kõigile teistele koolis viibijatele. Koolijuht on peavastutaja turvalise õppekeskkonna loomisel.


Tööülesanded peavad olema seejuures selgelt jagatud. Lapse õiguste piiramisest vägivalla ennetamiseks või last ohustanud vägivalla juhtumist tuleb vanemaid teavitada viivitamatult. Koolijuht korraldab selle, et õpilased, töötajad, lapsevanemad ja kooli pidaja teadvustaksid sõlmitud kokkuleppeid ja kontrollib, kas neist peetakse kinni. Koolijuht tagab kõigile kooli töötajatele selged juhised vägivaldsetes olukordades käitumiseks ning minimaalsed vajalikud oskused sellistes olukordades toimetulekuks. Koolijuht analüüsib juhtumite lahendamist ning vajadusel muudab töökorraldust ja ruumide/territooriumi kasutamist.

  • Õpetaja vastutab õppeprotsessi professionaalse läbiviimise ning toetava ja turvalise kasvukeskkonna kujundamise eest koolis. Õpetaja kujundab õppekeskkonna, valib metoodika ja tempo ning õpilase jaoks sobiva raskusastme. Igapäevaste kergemate konfliktide ja arusaamatuste lahendamist juhib õpetaja ise. Õpetaja lepib lapsevanemaga kokku, millisel viisil reageeritakse lapse võimalikule sobimatule käitumisele ning millal ja kuidas selle kohta omavahel teavet jagatakse. Olukordades, kus kaasõpilased või õpetaja tunnevad ennast ohustatult, on õpetajal kohustus küsida ning õigus saada tuge kolleegidelt ja koolijuhilt.


Õpetajal on õigus saada selgeid ja konkreetseid juhised, kuidas koolielus esineda võivates vägivaldsetes olukordades käituda. Püsivate käitumisprobleemide korral on vajalik võrgustikutöö. Sellises olukorras on õpetajal ja perel õigus saada vajalikku tuge erialaspetsialistidelt.

  • Lapsevanem vastutab lapse kasvatamise ja väärtushinnangute kujundamise eest. Lapsevanemal on õigus oodata, et laps on koolis hoitud ja kaitstud ning et õppetöö on heal tasemel. Lapsevanemal tuleb arvestada, et tema ja tema lapse õigused ja vabadused on piiratud teiste inimeste õiguste ja vabadustega. Lapsevanemal on kohustus teha kooliga avatud ja sõbralikku koostööd ning õigus olla samal viisil koheldud kooli poolt.
  • Kooli pidaja vastutab, et koolile oleksid tagatud vajalikud ressursid ja võimalused turvalisuse tagamiseks. Aluseks võetakse ühiselt koostatud kooli arengukava, kodukord, hädaolukorra lahendamise plaan ja õppekava. Kooli pidaja peab kontrollima, kas koolijuht on koolielu kõigi füüsilist ja psüühilist turvalisust tagaval viisil korraldanud, ning vajadusel sekkuma.
  • Riigil on vastutus tagada toimiv ning koolidele piisavalt tuge pakkuv seadusandlus ning vajadusel ka järelevalve, mis võimaldab lapse arengus osalejatel võtta selge vastutus kutseeetika järgimise ning areneva isiksuse igakülgse kaitsmise eest.

Kooli töötajad, õpilased ja hoolekogu lepivad ühiselt ja õpilasele arusaadavas keeles kokku:

  • mida tehakse turvalisust ohustavate olukordade ennetamiseks;
    Ennetustegevuste näitena võib tuua korrapidamise süsteemi ja muid järelevalve meetmeid, ennetus- ja sekkumismetoodikate rakendamist, ühiseid regulaarseid ümarlaudu või teisi töökorralduslikke meetmeid, turvalise õppekeskkonna kujundamist toetavates projektides osalemist. Samuti on oluline usalduslik ja avameelne side lapsega ning tema perega, mis võimaldab ohtude potentsiaali aegsasti märgata ja leida neile ohtudele vähim vajalik sekkumine.

  • kes millistes olukordades peab sekkuma ja kuidas ta seda teeb;
    Olenevalt kooli tööjaotusest ja personali koosseisust lepitakse kokku, millist tüüpi olukordades tuleks probleemi märkajal sekkuda ise ja millistes olukordades pöörduda abi saamiseks klassijuhataja, õppealajuhataja, tugispetsialisti või mõne teise töötaja poole ja millised on nende tööülesanded. Peamiste tüüpsituatsioonide kohta on veebilehe tugimaterjalide osas antud soovitused tegutsemiseks. Koolis tuleks need omavahel läbi rääkida ja koolile sobivaks kohandada. Laste osas, kelle käitumisest lähtuv oht on ennustatav ja püsiv, peab olema kokku lepitud eraldi käitumisjuhis. Ohtlike olukordade lahendamisel vaid töötaja improviseerimisele toetumine ei ole töötajat toetav lahendus

  • kes juhib koolis juhtumite lahendamist ja teeb järelkontrolli;
    Keerulisemate juhtumite jaoks, kus õpetaja ainuisikuline sekkumine ei ole piisav, tuleks koolis kokku leppida, kes juhtumitega tööd juhib. Oluline on, et mõni aeg pärast juhtumiga tegelemist vesteldakse seotud isikutega uuesti veendumaks, et olukord on lahenenud.

  • kes ja millal korraldab ohustavale olukorrale järgneva arutelu, mis annab võimaluse osalejatel saada abistavat tagasisidet edasiseks;
    Arutelu all on silmas peetud kas temaatilist ümarlauda, kovisiooni, supervisiooni ja debriifingut.

  • kes ja millal kaasab koolivälised spetsialistid (politsei, lastekaitse, KOV sotsiaaltöötaja);
    Kui juhtumi lahendamine antakse teisele ametkonnale üle, tuleb selgelt kokku leppida, milliseks jääb kooli roll ja kes on kontaktisik.
    Kooliväliste spetsialistide poole pöördumiseks on õigus igal inimesel. Koostöö hõlbustamiseks on mõistlik siiski kokku leppida ka püsivad kontaktid kooli töötajate ja teiste ametkondade spetsialistide vahel, et koostöö oleks süsteemne.

  • kes keda teavitab juhtumitest ja nende lahendamisest.
    Selleks, et kõik osapooled saaksid nende jaoks vajaliku info ning koostöö kodu, kooli ja ametkondade vahel oleks tõhus, lepitakse kokku, milline on infoliikumise skeem koolis sees, lapsevanemate jt vajalike partneritega.

Kokkulepped kajastatakse kooli kodukorras, õppekavas ja hädaolukorra lahendamise plaanis.

Korduma kippuvaid küsimusi õpetaja õigustest

Läbiotsimine on korrakaitseline tegevus, mida seadus lubab  teha teatud juhtudel vaid korrakaitseasutusel, nagu nt politsei. Kooli töötajal on teatud tingimustel (kui miski muu, nagu nt veenmine, ei aita ja oht on jätkuvalt ilmne) õigus kontrollida õpilase kappi ja tema riideid. Tegu pole läbiotsimisega, vaid tegevusega konkreetse ohustava eseme enda valdusesse saamiseks või aine hoiule võtmiseks.

Ei või. Õpilase kontrollimine on seaduslik vaid siis, kui on põhjendatud kahtlus, et tal on kaasas ese või aine, mis on keelatud või ohtlik, ja ta pole nõus seda vabatahtlikult loovutama ka veenmise tulemusena. Kontrollimine on äärmuslik abinõu olukorraks, kui miski muu ei aita. Seepärast tuleks kontrollimist võimalusel vältida ja alati peab eelistama vabatahtlikku loovutamist.

Põhjendatud kahtlus on veendumus, et sündmuse tõenäosus on väga suur. Veendumus kujuneb enamasti asjaolude, kaudsete tõendite ja konkreetse õpilase varasema käitumise hindamisel kogumis. Põhjendatud kahtlus on arvamus, mida ollakse valmis põhjendama ja mis on eluliselt usutav.

Turvaväravate kasutamist seadus otseselt ei keela, kuid nende rajamine tekitab põhjendamatut usaldamatust koolis. Samuti muude, esemete otsimiseks mõeldud tehniliste seadmete kasutamine. Sellised seadmed tekitavad eakohast võistluslikkust (katsed masinat petta vmt), nõuavad eraldi väljaõpet ja on kulukad. PGSis tehtud muudatused ei anna õigust ega pane kohustust metalliotsimiseks mõeldud turvaseadmete kasutamiseks ning nende kasutamist koolis ei saa pidada heaks tavaks. Kooliturvalisus rajaneb eelkõige usaldusel.

Ei pea. Peamine on kontrollija oskus erimeelsusi lahendada rahumeelselt ja delikaatselt. Parim inimene kontrollija rolli on selline, keda õpilased usaldavad ja kellega nad on nõus rääkima ka siis, kui kõik ei ole läinud hästi, ning kellel on väga hea enesevalitsus ka provokatiivsetes olukordades.

Selliste oskuste ja pädevuste saavutamiseks ei ole konkreetset koolitust olemas. Kui midagi just koolitusturult toeks otsida, võiks hoida fookuse suhtlemisoskuste meistriklassi kursustel.

Tubakatooted on alaealisele igasuguste mööndusteta keelatud. Õpetaja volitused algavad aga seal, kus on vahetu oht õpilase elule või tervisele. Seepärast on hindamise koht, kas õpilase vanust arvestades võiks olla see oht tervisele vahetu (nt esimese klassi õpilase puhul või arengulise/tervisliku erivajaduse tõttu) või pigem on oht pikatoimeline ning oht õpilase tervisele pole minutite või tundide jooksul nähtav (nt kolmanda kooliastme või gümnaasiumi õpilane). Esimesel juhul oleks kohane koostöö mittesaavutamisel ja muude eelduste täitumisel ka õpilase tahtevastaselt tubakatoote hoiule võtmine, teisel juhul on igati õigus need hoiule võtta, kuid tahtevastaselt mitte. See ei tee aga tubakatooteid kuidagi lubatavaks. Küsimus on ainult selles, millisel viisil täiskasvanud olukorda lahendavad. Põhjust põhjalikumaks aruteluks ja vanemate kaasamiseks oleks mõlemal juhul.

Mistahes relva, nii tuli- kui külmrelva puhul on vajalik pädevus ja oskused reeglina ainult politseil. Koolitöötaja rolliks on relva omamise ohu tuvastamisel viivitamata politsei teavitamine ja kahjude vähendamine sh enda elu ja tervise kaitsmine ning võimalike kahju saajate hulga vähendamine.

Koolitöötaja võib võtta relva politsei kaasamiseni hoiule vaid siis, kui ta on koolitöövälisele kogemusele või muule ettevalmistusele toetudes veendunud, et ei sea sellega ohtu enda ega teiste elu või tervist.

Jah, võib. Kui hoiule võtmine tundub koolitöötaja jaoks turvaline, siis võib. Kui ei tundu turvaline, tuleb kaasata politsei. Koolitöötaja ei pruugi ega peagi teadma, millise ainega täpsemalt on või võib olla tegu. Kui on kahtlus, et õpilaselt hoiule võetu võib olla kas narkootiline aine või muu mürgistust või joovet tekitav aine, tuleb võtta ühendust politseiga.

Koolis ei ole pürotehnika omamiseks põhjust. Mistahes pürotehniline toode (sh nn paukherned) ei tohi kunagi olla alla 12-aastase õpilase valduses. 12-18 aastastele on väljaspool kooli lubatud omada ja kasutada avalikus ruumis väiksema häirivusega tooteid, kuid koolis ka seda mitte. Reeglina on  pürotehnilise seadme kasutamise vanusepiiriks seatud täisealiseks saamine (ehk 18 eluaastat). Koolis sellise toote kaasas kandmine või kasutamine ei ole lubatav ja selle võib kool võtta hoiule. Kui toode on rikutud, katkine vm ohukahtluse korral tuleks konsulteerida Päästeametiga selle ohutuks hoiustamiseks või kõrvaldamiseks koolist.

Kool peab määrama nimeliselt töötaja(d), kellele antakse volitus kontrolli teostamiseks. Isiku valiku sh sobivate isikuomaduste olemasolu kontrollimine jm eest vastutab kooli direktor. Lisaks eeltoodule peab kool reguleerima hoiule võetud esemete ja ainete hoidmise. Kui kool ei soovi kasutada kontrollimist või teostab seda vajadusel seadusest vahetult tuleneva volituse alusel ainult kooli direktor ning kooli kodukorras on hoiule võetud esemeid puudutav ammendavalt reguleeritud, ei pea kodukorda muutma ega täiendavaid akte andma.

Kui kool tahab kehtestada täiendavaid piiranguid esemetele või ainetele, siis saab seda õppimise ja õpetamise kaitseks teha kooli kodukorraga.

Ei saa. Politsei jääb politseiks ja õpetaja õpetajaks. Õpetaja roll ja ülesanded on ikka samad. Seadusega antud võimalus ohtlikes olukordades sekkumiseks ei muuda õpetaja töö olemust – saavutada õpilasega hea kontakt ja aidata tal saada koolist suurim võimalik kasu.

Üldjuhul võiks alkoholi tagastada õpilase vanemale. Kui on kahtlusi, et õpilase vanemal on keeruline täita vanemlikke kohustusi lapse tervise kaitsmise osas ja alkohol võib uuesti sattuda õpilase valdusesse, võiks selle anda üle politseile.

Sellise olukorra lahendamiseks peab võtma aega ja tagama jagamatu tähelepanu õpilasele. Ennekõike peaks tagama delikaatsuse ehk välistama võimaluse, et olukorra juures on põhjendamatuid pealtvaatajaid. Erimeelsus püsib reeglina suurem siis, kui sellest väljumiseks ei ole väärikat võimalust. Rohkearvuline vaatajaskond ei aita olukorra lahendamisele kaasa. Lähtuda võiks väikseima kahju põhimõttest – milline on kahju, mida õpilane võib selles olukorras tõenäoliselt tekitada, ja milline on kahju, mis võib tekkida eseme hoiule võtmisel. Kui mõlemal juhul on kahju tõenäoline ja suur, tasuks kaaluda lapsevanema ja/või politsei kaasamist ning keskenduda ohvrite või kahju saajate hulga vähendamisele.

Eseme hoiule võtmisel peab vältima olukorda, kus selle kättesaamiseks on vaja kasutada jõudu. Kui aga oht on ilmne ja muud võimalust pole, tuleks samaaegselt hoida kinni eset hoidvast käest ja hoiule võetavast esemest ning need lahku viia. Ainult esemest haarates võib tekitada vigastusi või kaotada näiteks tasakaalu. Kui koolitöötaja tunneb, et olukorra lahendamine ei ole talle jõukohane või on ohtlik, ei pea seda tegema. Sellisel juhul tuleb kaasata lapsevanem ja/või politsei ning nende kaasamiseni vähendada võimalikke kahjusid – eemaldama pealtvaatajad või võimalikud kahju saajad.

Kui mõne õpilasega on tekkinud olukord, mida ei lahendatud koostöiselt, vajab see põhjalikumat arutelu. Kuna ägeda erimeelsuse olukord ei ole mitte kellegi jaoks meeldiv, siis peaks vahetult sündmuse järgselt kontrollima, kas õpilane või koolitöötaja vajavad abi või toetust ning vajadusel seda ka neile tagama. Järgnevat arutelu ei ole otstarbekas korraldada vahetult peale sündmust, vaid peale emotsionaalselt rahunemist. Arutelu keskmes ei peaks olema süü, vaid ennekõike võimalused ja kokkulepped edaspidi sarnaste olukordade ärahoidmiseks.

Kool ja õpetajad peaks ikka tegelema oma põhitegevusega. Esemeid ja aineid ei ole vaja otsida. Kui neist aga mõni ohtu tekitab või õppimist ja õpetamist hakkab segama, võiks need hoiule võtta.

Koolil on kindlasti kohustus tagada vaimne ja füüsiline turvalisus. Tõenäoliselt ei ole võimalik koolil hoida ära absoluutselt kõiki väiksemaid vahejuhtumeid, kuid kool peab tegema endast oleneva, et nende võimalus oleks väike. Turvalisuse tagamise kohustusse piisava hoolega suhtuv kool/õpetaja peab laste turvalisuse tagamisel tegutsema heas usus ja viisil, mis:

  • kooli/õpetaja põhjendatud arvamuse kohaselt on lapse parimates huvides ning
  • tegema seda, mida rakendaks (a) tavapäraselt arukas isik (b) sellise kvalifikatsiooniga positsioonil (c) sarnastel asjaoludel.

Kellelgi ei ole alust oodata, et kool või õpetaja lahendaks kõik ohtlikud olukorrad ise. Kindlasti aga need, mis on õpetaja erialast ettevalmistust ja olukorda arvestades jõukohased. Kuigi detailid määravad palju, kehtib üldiselt reegel – mida nooremad õpilased, seda suurema tõenäosusega on olukorra lahendamine õpetaja jaoks jõukohane. Vähim, mida alati saab teha, on olukorrast viivitamata teavitamine. Kas koolijuhti, kolleegi, politseid. Tegevusetus või võidukas abitus (no näete nüüd, et mina ei saa midagi teha või näete nüüd, et miski ei mõju) on alati kurjast.

Lisainfo

1 | 1

Viimati uuendatud 30.05.2023